Narva õppurid õppisid ametikoolis eesti keelt (1)

Narva õppurid õppisid ametikoolis eesti keelt

EESTI KEEL JUBA ÜSNA SELGE Jevgenia Merkulova (vasakul) ja Darja Prokofjeva oskavad juba päris hästi eesti keelt rääkida, otsides vaid üksikuid sõnu ja käändelõppe.

Ligi kaks nädalat viibis Kuressaare ametikoolis kaheksa õpilast Narva kutseõppekeskusest, et õppida siinses keskkonnas üldist ja erialast eesti keelt. Õppurite sõnul on projekt väga kasulik ning nad on juba juurde saanud julgust eesti keeles suhelda.

Hotelliteenindajaks õppiv Jevgenia Merkulova ja tulevane turismikorraldaja Darja Prokofjeva on seni eesti keelt õppinud kooliprogrammi raames ja oskavad päris hästi rääkida, otsides vaid üksikuid sõnu ja käändelõppe.
Sillamäel ja Narvas, kust nad pärit on, ei ole nende sõnul lihtne leida inimest, kellega eesti keeles rääkida, seepärast tuleb siinne praktika neile vägagi kasuks.

“Kõik teavad, et me tulime Narvast ja nad peavad rääkima meiega eesti keeles,” iseloomustas Darja siinse keelepraktika eripära. “Meil olid ekskursioonid ja Arensburgi hotellis tahtis giid meiega natuke vene keeles rääkida, aga meie õpetaja ei lubanud,” tõi Jevgenia näiteks.
Kohalike inimestega suheldes on nad tähele pannud, et nood kipuvad külalistega ise vene keeles rääkima. “Nendele väga meeldib!” Kui aga vene keelt piisavalt ei osata, siis kipuvad saarlased nagu iseenesestmõistetavalt hoopis inglise keelele üle minema.

Darja arvas, et eesti keele oskamine on oluline, kui on soov leida hea töökoht ja head palka saada. Jevgenia jaoks on keeleoskus möödapääsmatu, sest ta soovib astuda kõrgkooli, kus eesti keeleta läbi ei saa.
Darja ja Jevgenia on kindlad, et neile antud võimalus Saaremaal keelt õppida on väga hea. “Varem ma kartsin eesti keeles rääkida, aga praegu ainult natukene,” ütles Jevgenia.

Tüdrukud on tähele pannud, et Narvas ja Sillamäel elavad inimesed, eriti vanemad, ei tunne vajadust eesti keelt õppida. “Nad arvavad, et kogu elu elavad Sillamäel ja nende jaoks eesti keel ei ole nii tähtis kui Tallinna või Tartu elanikule,” rääkis Jevgenia. “Aga minu jaoks on see väga oluline, sest ma elan Eestis ja pean teadma oma riigikeelt.”

Darja arvas, et Narvas elavatele keskealistele ja vanematele on eesti keele õppimine väga raske, eriti kui kogu nende suhtlus käib vene keeles. Paljudel ei olevat aga ka võimalust keelekursustele minna. Ka mõlema tüdruku oma vanemad ei oska eesti keelt peale üksikute sõnade, ehkki tütarde keeleõppe üle tunnevad suurt rõõmu.
Üheks osaks siinsete kursuslaste õppetööst oli eestikeelsete telekanalite vaatamine. Näiteks anti koduseks ülesandeks “Aktuaalset kaamerat” vaadata ning pärast arutati, millest seal räägiti. Darja tunnistas, et ta vaatab eesti kanaleid niisamagi tihti.

“Ma vaatan eesti kanalitest inglisekeelseid filme, kus on eesti keeles subtiitrid, see on väga tore,” rääkis ta. Darja õpib niimoodi ka inglise keelt, millega alustas alles aasta eest. Koolis on ta varem õppinud saksa keelt.
Nädala lõpus läksid keeleõppijad oma kooli tagasi, kuid naasevad juba detsembris taas kahenädalasele keelekoolitusele. Lõpuks ootab neid maikuus ees kahenädalane praktika Saaremaal. Tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmi “Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)