Keskkonnaamet: Pädaste mõis reostas loodust (1)

Keskkonnaamet: Pädaste mõis reostas loodust

ÕNNETU JUHUS: Pädaste mõisa reoveeopuhasti pumba purunemine langes kokku Keskkonnaameti kontrolliga, mis päädis hindega “2” ja kümnekordse veesaastetasu määramisega.
Peeter Kukk

Hiljuti Eesti hotellide ja restoranide liidu poolt viie tärni vääriliseks tunnistatud Pädaste mõisa puhastusseade sai keskkonnaspetsialistidelt hindeks mitterahuldava.

6. augustil tuvastasid keskkonnaameti ja Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialistid Pädaste mõisa puhastusseadme heitveekontrolli käigus, et puhastusseade ei töötanud ja seadmest väljus puhastamata reovesi. Puhasti väljavoolukaev oli muda täis.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul oli prooviks võetud vesi tugevalt hägune ja haises. Proovivõtuprotokolli kohaselt hinnati puhasti tööd hindega “2”, st puhasti praktiliselt ei tööta, lausus Kaja Lotman. Korrast ära puhasti tõttu pidi Pädaste mõis tasuma kolmandas kvartalis kümnekordse veesaastetasu (43 428 krooni).

Pump purunes

Oma Saarele teadaolevalt kirjutas Pädaste mõisas puhastusseadmete eest vastutav töötaja oma seletuskirjas, et 5. augustil töötas puhasti normaalselt. 6. augustil põles läbi puhastusseadme purustiga pump ja samal päeval tuli keskkonnaamet kontrollima puhastusseadme seisukorda ning võtma väljuva vee proove.
Töötaja sõnul pump puhastusseadmele reovett peale ei pumbanud, seetõttu puudus ka puhastist väljuv vesi. Seega ei saanud võtta veeproovi imbkaevust, kust tavaliselt võetakse, vaid tuli võtta puhasti viimasest sektsioonist, mistõttu prooviveel jäi läbimata viimane setete eemaldamise protsess.

Keskkonnaamet heidab Pädaste mõisale ette ka seda, et ehkki firma peab omaseire korras võtma ühe reoveeproovi poolaasta jooksul, pole ettevõte esimesel poolaastal heitveeproovi võtnud. 2009. aastal on puhasti töö iseloomustamiseks olemas ainult 6. augustil võetud heitvee kontrollproov.
Septembri lõpus teatas ettevõte, et puhasti on töökorda saadud, kuid kas puhasti ka tegelikult töötab, seda keskkonnaamet ei tea. Kuna tegemist on majutusasutusega, mille hooaeg sai septembrikuuga praktiliselt läbi, siis ei ole keskkonnaamet pidanud vajalikuks heitvee kontrollproovi korrata ajal, mil puhasti koormus on väga madal. Oktoobri keskel kinnitas ettevõte, et viis 12. oktoobril läbi omaseire.

Kaja Lotman ütles, et Pädaste mõisa puhastist väljuva heitvee suubla pinnas on reostuse eest nõrgalt kaitstud. Kuna heitveehulgad ei ole aga väga suured (ca 10 m3 ööpäevas), siis olulist keskkonnareostust ühe kvartali jooksul mittetöötavast puhastist tulla ei saa.

Kaeve läheduses pole

Suubla asub merest ligi 130–150 meetri kaugusel, ca 100 m raadiuses ei ole ühtki joogiveekaevu. “Oluline on, et puhastusseade saaks töökorda ja töötaks nõuetekohaselt majutusasutuse tippkoormuse ajal,” ütles Lotman.
Pädaste OÜ juhataja Martin Breueri sõnul kontrolliti puhastit omaseire korras viimati käesoleva aasta juuli keskel.

Kuna turismi tipphooaja tõttu olid kogused suuremad, siis augusti alguses oli puhasti töö settekaevu ummistuse tõttu seiskunud. Ummistunud kaev puhastati juhataja kinnitusel kohe pärast Keskkonnaameti reidi mudast ja oli juba järgmisel päeval töökorras.
Martin Breueri sõnul on Pädaste mõisas kõigile kaasaegsetele nõuetele vastav heitvee puhastussüsteem. Puhasti on spetsialistide poolt kontrollitud ja täielikult töökorras. Edaspidi tihendatakse turismi tipphooajal puhasti omaseire graafikut, lubas ettevõtte juhataja.

Ain Lember, Andres Sepp


Pädaste mõis vaidlustab otsuse

Pädaste mõis tegeleb praegu asja põhjaliku uurimisega ja ei välista, et Keskkonnaamet on käitunud ebaõiglaselt.
Reaalselt ei saanud normist kõrgema saastusega vesi kunagi loodusesse sattuda, sest kaevu ummistuse korral voolab vesi ülevoolukambrisse. Proov võeti kaevu ummistumise tõttu valest punktist.

Teade mitmekordse tasu määramise eest saabus alles paar päeva tagasi. Pädaste mõis vaidlustab selle ja ka Keskkonnaameti tegevuse mitmekordse saastetasu määramisel, kuna kontrollimisel selgus, et reaalselt ei voolanud normist kõrgema saastusega heitvett kunagi loodusesse.

Martin Breuer

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 184 korda, sh täna 1)