Kuressaares tähistati piirivalve loomise 87. aastapäeva

Kuressaares tähistati piirivalve loomise 87. aastapäeva

PIIRIVALVURITE TUBLI TÖÖ MEENUTUSEKS: Eile lõid Lääne piirivalvepiirkonna lipu vardasse mälestusnaela piirkonna ülem Mati Terve (vasakul) ja piirivalveameti peadirektor Roland Peets.
Peeter Kukk

Eile tähistati Saaremaal Eesti piirivalve 87. sünnipäeva, sel puhul tänasid piirivalveameti peadirektor Roland Peets ja Lääne piirivalvepiirkonna ülem Mati Terve Kuressaare kultuurikeskuses praeguseid ja endiseid piirivalvureid ning koostööpartnereid.

Saarlastest autasustati piirivalve 15 teenistusaasta teenistusristiga Ilmar Sonetsit ja 10 teenistusaasta teenistusristiga Mark Leinerit. Rinnamärgi Mõõk ja Ilves said Lääne piirivalvepiirkonna personalispetsialist Helen Siigur ja Lääne-Eesti päästekeskuse Ruhnu päästekomando päästja Dimit-ri Riisenberg.

Piirivalveameti peadirektorilt ja Lääne piirivalvepiirkonna ülemalt tänukirjade ja tänusõnade saajaid oli arvukalt, teiste hulgas Ruhnu piirivalvekordonis töötavad Georg Näär, Taavi Klein, Jaan Nõgu ja Lääne piirkonna teabejaoskonna staabiallohvitser Silvar Rattas.
Lääne piirivalvepiirkonna lipu vardasse lõid eile mälestusnaela Roland Peets ja Mati Terve.

Terve sõnul tähistab nael seda, et alates 1. novembrist 1922 on piirivalve auga täitnud oma ülesandeid ja saanud sellega hästi hakkama. Roland Peetsi arvates jääb löödud nael tähistama ühte huvitavat perioodi ja Lääne piirivalvepiirkonna edu Schengeni ruumiga liitumisel.
Eesti piirivalve 87. tegevusaastat pidas piirivalveameti peadirektor keeruliseks, sest piirivalve, politsei ning kodakondsus- ja migratsiooniameti baasil ühendasutuse loomise tõttu tuli nii mõnigi planeeritud tegevus jätta tahaplaanile. Ent selleski nägi Roland Peets positiivset.

“Arvan, et muutustes peaks piirivalvuri vaim karastuma,” ütles ta.
Uuest aastast tööle hakkava ühendasutuse suhtes olid oma ootused-lootused nii Roland Peetsil kui ka Mati Tervel. “Eelkõige ootan uutelt juhtidelt selle mõistmist, et ühendasutus ei ole ainult korrakaitse või kriminaalpolitsei või piirivalve. Ühendasutuses on kõik natuke keerulisem ja ühendasutuse juhtidel lasub vastutus kõigi nende valdkondade eest,” rääkis Peets Oma Saarele.

Peetsi sõnul oleneb tegelik sisejulgeolek piirivalvurite võimekusest, sest kõik see, mis suudetakse piiridel kinni pidada, ei jõua riiki.
“Ma arvan, et kolmikasutuse tulevane eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ja kõige lihtsam on seda teha hästi piiri valvates. Sest kui pätid juba Eestis on, siis on nendega palju raskem võidelda,” selgitas ta.
Erinevate valdkondade tasakaalustatud arengut pidas oluliseks ka Lääne piirivalvepiirkonna ülem.

“Piiratud ressurssidele vaatamata ei saa me niimoodi käituda, et üks valdkond on tähtsam kui teine,” ütles Mati Terve.
“Ma usun, et Lääne regioonis paika pandud juhid on targad ja tulevad sellest olukorrast auga välja. Lõppkokkuvõttes on meie kõigi ühine eesmärk see, et turvalisus riigis ei väheneks,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 231 korda, sh täna 1)