II samba värinad (3)

Laupäeval on viimane tärmin valimaks järgmiseks aastaks fondivalitsejat oma pensioni II sambasse kogutud rahale, lisaks jääb novembri lõpp otsustushetkeks, kas jätkata kogumist või võtta aastane maksepuhkus. Loomulik, et selles olukorras vajab inimene otsustamiseks selget ja arusaadavat informatsiooni asjade olemuse kohta.

Olles antud temaatikat küll hiljuti käsitlenud (Meie Maa, 19.08.2009), tundub teema juurde veel kord tagasipöördumine oluline, iseäranis siis, kui lugeda kesknädalases Oma Saares ilmunud “Lihtsat küsimust”. Seal avaldatud numbrijada ja tõlgendus on selles mõttes ebatäielik, et statistilise manipulatsiooniga on tulemusi toonitud ja lõpptulemusena loodud pilt, mis ei vasta turul tegelikult toimuvatele protsessidele.

Otsides vastust fondi valitsejate “headuse” osas, oleks ajakirjanikul tõepoolest olnud kõige lihtsam ja selgem lahti võtta tema enda poolt viidatud pensionikeskuse kodulehekülg (www.pensionikeskus.ee), mis annab oluliselt teistsuguse pildi asjade käigust, kui artiklis avaldatud numbritele otsa vaadates tekib. Graafikutele pilku heites (kuigi ka siin peituvad mõningad riukad) on selge, et majanduslanguse tõttu said üsna ühtemoodi pihta kõik pensionifondid, kes sellel ajal turul olid, sõltuvalt paigutuse hasartsusest – “äkilised” rohkem ja konservatiivsed vähem.

Paigutades kõik turuosalised, nii vanad tegijad kui ka uued alustajad, pärast langusperioodi lõppu ehk käesoleva aasta algusest ühisele stardijoonele, pole nagu ühelgi neist eriti põhjust oma tulemusi teistega võrreldes rinda kummi ajada, et vaat kus meie alles künname! Ehk kokkuvõttes on pensioni kogumine tõepoolest maratonijooks, kus tibusid loetakse aastakümnete pärast.

Esitlusviis, kus alles pärast majanduslangust startinu võrdleb oma esimese 400 meetri vaheaega juba viis kilomeetrit läbinutega, võib turunduslikult küll vahva olla, aga ei anna tõsist toetuspunkti tulemuste võrdlemiseks, rääkimata favoriitide või lõppjärjestuse ennustamisest ülipikal distantsil. Ehk maakeeli öeldes: kui Mae võrdleb oma mäest laskumise kiirust Veerpalu mäkketõusuga, ei julgeks selle põhjal küll järeldust teha, kumb neist parem suusataja on.

Tegelikult on inimesel kindlasti tark järjepidevalt oma fondivalitsejal ja tema tulemustel pilk peal hoida ning pikas perspektiivis kujundada oma otsuseid tulemuste ja ootuste valguses. Täna aga pakuks, et pigem ei sõltu lõpptulemus niivõrd isegi ehk fondivalitsejast, kuivõrd valitud fondi enda agressiivsuse tüübist.
Kuna aga hasartsusega kaasneb riski kasv, siis jäägu otsuse tegemine lõppeks iga inimese enda valikuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)