Ajakaja: Moodsad sõltuvused (1)

Mulle tundub, et vanasti oli elamine palju lihtsam kui täna. Muresid küll oli, kuid need olid teistsugused ja asjad kulgesid kuidagi rahulikumalt.

Paar nädalat tagasi olin reisil ja sattusin Lõuna-Poolas lumetormi. Nii kange lumetorm oli, et viis ka elektri… ja mis sellele järgnes – bensiinijaamad enam ei töötanud ja autot ei saanud tankida ning kui autot ei saa tankida, siis ei pääse ju sellest looduskatastroofist koju, ja kui autol bensiini pole, ei saa ka mootorit töös hoida, et autos soe oleks ja võid ära külmuda. Ja helistada ka ei saa, sest elektrikatkestus on mobiilimastid rivist välja viinud. Olete te kunagi mõelnud, et mis siis ikka saab, kui elektrit ühel päeval enam ei ole?

Aga veelgi hullem on siis, kui internet ära kaob ja arvutit kasutada ei saa… Kes oleks veel kümme aastat tagasi osanud ette ennustada, et tänapäeva kõige moodsam sõltuvus on selles väikeses helendavas ruudus meie kirjutuslaual.
Hommikused uudised, kiri sõbrale või asjaajamiseks. Sotsiaalsed võrgustikud. Kui sind ei ole Näoraamatus (Facebook’is), siis sind ei ole olemaski.

Mõni aeg tagasi teatas Soome meedia, et internet tuleks muuta osaks inimõigustest. Päris huvitav mõtteavaldus. Mida see tegelikkuses tähendaks? Ja kuivõrd oleks see ohtlik meie reaalsustajule? Kas sellest oleks ohtu meie identiteedile, meie elamisele, olemisele, meie minale? Kas me oleme nii tugevad, et suudame haarata haaramatut, seda globaalset võimaluste ja ohtude ookeani, mis kõik inimõiguseks tituleerituna meile liiga kättesaadavaks võib saada?

Eestis on juba juhtumeid, kus internetis surfamine võib viia äärmiselt kurbade tagajärgedeni – on teada juhtumid netiahistajatega ja netisuhtluse tulemusel enesetapu teinud noortest.
Selge on see, et kõik arvuti ja internetiga seotu on võtnud sõltuvuse näo. Võib-olla oleks mõistlikum oma sõltuvusele kriitiliselt otsa vaadata ja kas või nädalavahetuseks end sellest lahti rebida.

Ja minna tagasi mõne vanamoodsama sõltuvuse juurde. Näiteks vaadata merd ja hingata puhast metsaõhku. Või siis lihtsalt minna sõbrale külla ja juua temaga küünlatule paistel klaasike punast veini ja mitte seekord lobiseda temaga msn-is.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)