Jahisadam toob saarele miljoneid kroone (5)

Jahisadam toob saarele miljoneid kroone

 

Kümme aastat tegutsenud Kuressaare jahisadamas on käinud 2539 alust 9087 inimesega, kes sadamas läbiviidud uuringute järgi on maakonda jätnud hinnanguliselt 14–18 miljonit krooni. Mõningail andmeil on linna jahisadam Eestis külastatavuselt kolmas pealinna ja Ruhnu sadamate järel, aga igal juhul siin piirkonnas Ruhnu kõrval külastatavuselt teine.

Saaremaale jäetud raha on kokku arvestanud sadamakapten Oskar Jõgi, kes on sadamat külastanud inimestel palunud täita tudengite koostatud küsimustikke. Seejuures rõhutas Jõgi, et ankeetides kajastatud summad on hinnangulised. “Seal on erinevad summad – mõni, kes on midagi suuremat ostnud, kirjutab 10 000, mõni paneb paarsada krooni,” tõi sadamakapten välja.

Kui keskmiseid arve vaadelda, siis ilmneb, et Kuressaare jahisadamas peatutakse kaks päeva, vaid üks jaht on siin tänavu olnud üle kolme ehk neli päeva. “Selle sadamas oldud aja jooksul nad kulutavad siin ära keskmiselt 2000 krooni,” rääkis Jõgi. See teeb keskeltläbi tuhat krooni päevas ühe turisti kohta ehk kümne aasta peale kokku umbes 18 miljonit krooni.
Ehkki rahal ei ole rahvust, arvestas sadamakapten välja ka, kui palju raha on Saaremaale jätnud välismaalased.

Kuna turistide seas on eestlasi olnud 1990, siis saab nende algandmete põhjal märkida välismaalastest jahisadama külastajate panuseks Saaremaal 14 miljonit krooni.
Tegelikult usub Jõgi, et see 2000 krooni inimese kohta on pigem allapoole arvestatud ning tegelikult on siin kulutatud rahasumma veelgi suurem.

Masu ei mõjuta?

Suurem osa sellest rahast on siia toodud viimase viie aasta jooksul – esimesel neljal aastal ei ületanud külastajate arv aastas sadat, aga pärast 2004. aastat on iga-aastane turistide arv kõikunud ümmarguselt 1200–1500 vahel.
Väljatoodud summa sisse on Jõe sõnul arvestatud ka sadamamaksud, mida on makstud 1,2–1,5 miljoni krooni jagu.

Huvitav on tähele panna, et kui tänavu külastas jahisadamat 405 alust, mis on vaid 13 rohkem kui möödunud aastal, jõudis nendega turiste sadamasse eelmise aastaga võrreldes üle 200 inimese rohkem. Kui majandusmaastikul on toimunud märkimisväärne langus, siis võiks eeldada, et turistide arv kahaneb, kuid nende arv on hoopis suurenenud ning Oskar Jõgi andmed näitavad, et summad, mida jahituristid siia jätavad, ei ole kahanenud. Sadamakapten pakub, et selle taga on asjaolu, et kui inimesel on jaht juba olemas, siis on sellega reisimine odav – katus on pea kohal ja edasi lükkab tuul.

“Kui sadamat kunagi ehitama hakati, siis oli skeptikuid palju, küsiti, milleks seda tarvis on jne. Nüüd on elu tõestanud vastupidist. Kui raha järgi vaadata, siis on see kõik jäetud Saare maakonda, see tuleb kõik tagasi,” rõõmustab Jõgi. “Oli selge, et sadam end ehituslikult ära ei tasu, aga see on kaudne raha tootmise allikas.”
Oskar Jõgi ei usu, et lähiaastail sadamat tohutu külastajate arvu kasv ees ootaks, kuid paari aasta pärast võiks sihiks olla 500 külastajat aastas, mis oleks selle piirkonna jaoks küllaltki optimaalne arv.

“Väikesadamas ei ole prioriteet majanduslik tasuvus, vaid sotsiaalmajanduslik tasuvus,” ütles Kuressaare linna keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt. Sotsiaalmajanduslikult on sadam tasuv olnud, sest tõenäoliselt ei oleks ilma jahisadamata praegust sadamaala ja ümbrust niipea välja ehitatud, spaad oleksid ehk olemata. Sadama ehitusega ehitati välja mereäärne ala, mis tegi selle atraktiivseks investoritele. Enne jahisadamat puudus sadama kandis kanalisatsioon, veevarustus, side.

Investeering tuleb tagasi

Kokku on sadamasse ja ümbruskonda investeeritud 50 miljonit krooni. Sellest on linn investeerinud 20 miljonit, mille sees on ka näiteks Raiekivi sääre väljaehitamine, Abaja tänava pikendus ja faarvaater. Kusjuures faarvaater on sellest kõige rohkem endasse neelanud – 17 miljonit krooni. Samas märkis Karli Valt, et see raha pole tulnud otse linna maksumaksja taskust, vaid maa müügist.

Ülejäänud 30 miljonit on tulnud Euroopa Liidust, Soome keskkonnaministeeriumist ning Eesti riigilt ja erinevatest fondidest.
Hetkel otsib linn raha sadama faarvaatri laiendamiseks ja süvendamiseks ning veel ühe kai väljaehitamiseks muuli äärde, väljapoole akvatooriumi. Roheline tuli ministeeriumist ja ametkondadelt on olemas. Kui praegu on faarvaater 30 meetrit lai, siis tulevikus on see 50 meetrit, ning kõige madalam koht oleks projekti elluviimise järel kolm meetrit sügav.

Kuressaare jahisadama avamine toimus 9. augustil 1999. aastal. Üsna hooaja lõpus avatud sadamat külastas siis kaheksa alust 24 reisijaga. Sel aastal tuli esimene jaht sisse juba 5. aprillil ning viimane külastaja lahkus 4. oktoobril. Kokku sõitis sel hooajal sadamasse 405 alust 1435 inimesega.
Jõgi sõnul on välja kujunenud ka inimesed, kes käivad Kuressaares mitmeid aastaid järjest. “Nad ütlevad, et neile meeldib siin, räägivad linnast ja Saaremaast ainult ülivõrdes.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)