Kirgastunud elu

Kirgastunud elu

 

Kui ma olin sulgenud ajakirjanik Ene Veiksaare raamatu “Erika Salumäe. Jääda ellu”, tajusin, et üks sõnapaar kiusab meeli – kirgastunud elu. Jah, see oli esmamulje loetust. Kuid et raamatus on mitmeid erinevaid tasandeid, mis omavahel sõlmuvad üksteist täiendades, mõistsin täielikult selle raamatu täiust ja vajalikkust.

Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda – see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haarab lugeja kaasa. Soulini (1988) oli veel pikk tee, kui taipasin mõelda: Erika Salumäe elus tuleb midagi erakordset. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Midagi pole siin ülivõrdes, kuid ometi erutab ja ergutab…

Raamatus on tunda Ene Veiksaare osavat sulge. Ja seal, kus kirjutaja ennast ei usalda, laseb ta rääkida Erika Salumäel endal või talle väga lähedastel inimestel. Olulisim on see just tippsportlase eraelu kujutamisel.
Kui raamatu autor tõdeb, et Erika Salumäe on eriline inimene, siis tõstad selle poolt kaks kätt. Aga tee selle erilisuseni on käänakutega, on okkaline olnud. See tee on ühe sõnaga öeldult karastumine. Ebaõnn on külvanud seemneid, mis peagi kasvavad näiteks… puudeks. Inimene, kes on loodusega sinasõber, on aldis väga olulisele inimelus.

Lehekülg lehekülje järel koorub lahti keeruline elukäik, kuigi samas aimad, et tegemist on väga loomuliku inimesega. Ja see teadmine rõõmustab, see on olemise üks suuri väärtusi. Loomulikkust ei õpita, see on kaasa sündinud iseloomujoon.
Lugeja saab aru, et Erika Salumäe sõbrad ja tuttavad ei ilusta oma jutus midagi. Ja on üsna avameelsed. See lükib lugejaarvamusse veelgi poolehoidu raamatu vastu. Öelda ligi 200 leheküljel nii palju, see on “Jääda ellu” üks suuri väärtusi. Ma olen taas rikkam mitmete inimeste tundmise võrra. Seegi on kirgastumine, mille olemus muudab elu vikerkaareliseks.

Tänan teid, Erika Salumäe ja Ene Veiksaar! Erika Salumäe lõpetab raamatu sõnadega: “Me rajame oma elutee ise, keegi teine ei saa seda meie eest teha.”
“Jääda ellu” tõestab seda.

Enda Naaber

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)