Valitsus hakkab arutama sotsiaalmaksu määrade võimalikku muutmist

Valitsus hakkab arutama sotsiaalmaksu määrade võimalikku muutmist

 

Valitsus hakkab homme arutama Eesti konkurentsi parandamise arengukava, mis näeb ette võimalust kehtestada sotsiaalmaksule piirmäärad.

Eilne Eesti Päevaleht arutleb teemal “Valitsus asub sotsiaalmaksu lõikama nii ülevalt kui alt”. Rahandusminister Jürgen Ligi on Päevalehele öelnud, et suhteliselt kindel on sotsiaalmaksu õhendamine neile, kes mitmel kohal osalise tööajaga töötades alampalga jagu teenivad ja kelle arvelt tasutakse sotsiaalmaksu liiga rängalt. Nimelt näeb hetkel kehtiv sotsiaalmaksu seadus ette, et töötajate eest, kes töötavad osalise tööajaga ja teenivad vähem kui miinimumpalga, peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu miinimumpalgast lähtuvalt.

Teise teemana on arengukavas tõstatatud ka sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamine, kuna Ligi sõnul on Eestis maksukoormus liiga suur. “Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise,” on Jürgen Ligi öelnud.

Edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm avaldas Päevalehes arvamust, et kui sotsiaalmaksu ülempiir oleks näiteks 20 000 krooni, tooks see edaspidi Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti juurde just kõrgepalgaliste hulgas ja meie oma ettevõtjad peataksid töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuludega riikidesse.

Omavalitsustes puudutab see probleem lisaks osalise tööajaga töötajate palkamisele ka puuetega inimeste hooldajatele toetuse maksmist. Vastavalt hooldatava puudeastmele on hooldajale ette nähtud summa kas 240 või 400 krooni kuus. Seega tuleb omavalitsusel kui tööandjal hooldajatoetuse maksmise korral tasuda hooldaja eest sotsiaalmaksuks 1435 krooni, mis on märkimisväärselt suurem summa kui hooldaja oma töö eest saab. Seda juhul, kui inimene mujal ei tööta ja ükski teine tööandja tema eest sotsiaalmaksu ei maksa. Sotsiaalmaksu ei pea omavalitsus maksma ka pensionärist hooldaja eest.

Liida Kaare, Kaarma valla sotsiaaltalituse juhataja:
Meil on kehtestatud puudega inimestele toetuse maksmise kord, mis võimaldab maksta toetust puudega inimesele endale, ja tema saab siis abistamise eest ise selle rahaga omakorda tasuda sellele, kes teda abistab. Aga paraku on ka selliseid spetsiifilisi olukordi, et keegi peab hooldamise pärast töölt ära jääma ja kus makstav sotsiaalmaks ületab tõesti hooldajatoetusi olulisel määral. Neid olukordi on küll vähe, aga siiski esineb.

Valla probleem pole ju ainult puudega inimeste toetamine, vaid ka tööhõivesse puutuv. Kui valitsus kavatseb seda olukorda muuta, siis on see ju väga teretulnud, sest kindlasti saaksid paljud inimesed osalise tööajaga tööd, kui ettevõtja peaks maksma sotsiaalmaksu tegelikult väljamakstava töötasu pealt. Praegusel ajal, kus tööpuudus on nii suur, oleks see küll supervariant.

Andi Saagpakk, Saaremaa Piimatööstuse juht:
Meie suurusega ettevõttes see otseseks probleemiks ei ole, sest meil ei ole veel vaja olnud kedagi osalise tööajaga tööle võtta. Aga kui seda vaja oleks, on probleem tõesti olemas.

Aga selle ülempiiri kehtestamise kohta ütlen kõigepealt seda, et kõik oleneb ju sellest, kuhu see ülempiir tuleb. Ja mis siis ettevõtte jaoks muutub, kui selline ülempiir kehtestatakse? Loomulikult see ettevõte, kus selliseid kõrgepalgalisi on, see kindlasti võidab. Kulud vähenevad ja see on igati teretulnud asi.

Aga riigil jääb see raha saamata ja ma arvan, et see ei ole ka päris tark asi. See oleks siis umbes nii nagu astmelise tulumaksu idee, aga välja tuleb hoopis astmelise sotsiaalmaksu kehtestamine. Mulle meenutab see lugu kangesti seda ülikõrge vanemahüvitise teemat, iseasi, kellele selline olukord kasulik on. Riigile igatahes tänases majandusolukorras mitte.

Antti Kopliste, ettevõtja:
Kui vähendatakse seda miinimumpalgalt maksmise kohustust nende töötajate pealt, kes teenivad vähem kui miinimumpalga, siis on tööandjale töökoha säilitamine odavamaks tehtud. Kui ettevõttel on tööd vähem, on ettevõtja sunnitud töötaja lahti laskma, kuna ta lihtsalt ei suuda seda töökohta üleval pidada kas või juba kõrgete maksude tõttu.

Kuhu siis see inimene järgmisena läheb, kui tal uut töökohta võtta pole? Eks ta peab abiraha järele minema. Siin on mõeldud sellele, et mis siis on riigile lõppkokkuvõttes kulukam. Lihtne ja loogiline. Minu arvates on õigem anda ettevõtjale võimalus töökohta säilitada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)