Golfifirma kõigub kuristiku äärel (47)

Golfifirma kõigub kuristiku äärel

Foto: Raul Vinni

Kuressaare linna ühe enimkiidetud ja samas ka enimkirutud ettevõtmise tulevik seisab savijalgadel ning võib kohe-kohe kokku kukkuda. Linna suurosalusega golfiettevõte neelab meeletutes kogustes raha ja lõppu sellele veel ei paista. Samas tähendaks linnavolikogu otsus ettevõtet mitte toetada sisuliselt AS-i Saaremaa Golf pankrotti. Suurosanik viitab üsna selgelt sellele, et ettevõte on seni elanud ülejõu.

Tavaliselt alustavad linnaametnikud golfiteemalisi jutte sellega, et kordavad üle, kui kasulik on ettevõte linnale, kuidas on korda tehtud tükk tühermaad ja kuidas kohe-kohe hakkab linna rahakotis kuulduma müntide kõlinat, nagu oleks ühekäelisel piraadil jackpot võidetud.

Vahetult pärast seda, kui linnapea on ettevõtte nõukogus hääletanud aktsiakapitali suurendamise ja hooldustasude määramise poolt, ning veidi enne seda, kui linnavolikogu peab otsustama sellele käetõstmisega kas rohelist või punast foorituld näidata, kohtusid linnaesindajad Oma Saarega ja rääkisid golfiettevõtte nutusest seisust ja abinõudest, mis tuleb kasutusele võtta või on juba võetud.

Volikogu oluline otsus

Teadaolevalt võttis AS-i Saaremaa Golf aktsionäride erakorraline üldkoosolek vastu otsuse ettevõtte täiendava kapitaliseerimise kohta aktsionäridele suunatud emissiooni kaudu. Lisaraha toomiseks kehtestati ka kord aastas makstav hooldustasu, millega suudetakse ettevõtte puudujääk nulli viia ja ära elada järgmise golfihooaja alguseni. Aasta lõpuks on prognoositav puudujääk 7,9 miljonit krooni koos eelmisest perioodist üle tulnud võlaga. Sellel aastal on miinus kasvanud 2,9 miljonit, peamiselt tulude alalaekumise tõttu.

Linnapea Urve Tiiduse kinnitusel ei pannud see, et tema linna esindajana üldkoosolekul kätt tõstis, Kuressaarele veel mingeid täiendavaid miljonitesse ulatuvaid rahalisi kohustusi. Lõpliku otsuse võtab vastu siiski volikogu. Linnapea on siiski kindel, et volikogu ei tee vastupidist otsust. “Linn ei tekita sellist seisu,” kinnitab linnapea emotsionaalselt ja veendunult. Veidi aja pärast täiendab öeldut sõnadega: “See on õige, et volikogu otsustab ja volikogu jaoks on see üsna otsustav otsustamise koht.”

Abilinnapea Kalle Koov märgib, et majandustulemused ei olnud päris need, mida oodati. Tema sõnul ei ole lahendusi palju. Üldkoosolek arutas, et üks võimalus oleks see, kui kõik aktsionärid märgivad uusi aktsiad, teise võimalusena käis läbi, et märkida võiks ainult linn. “Pankrot, saneerimine, munitsipaliseerimine, pank võtab endale, keegi teine pistab oma tasku,” loetleb Koov võimalikke kolmandaid ja mustemaid stsenaariume.

Uued miljonid sisse

Kokku on linnal oma 62,9-protsendise suurosalusega võimalik märkida aktsiaid veidi rohkem kui 13 miljoni krooni eest, mida linn täies mahus Koovi sõnul kindlasti ei teeks. Lisaks tuleb volikogul anda luba ka 536 aktsia 1000-kroonise hooldustasu maksmise kohta aastas. Juhul kui linn märgib aktsiaid lisaks, suureneks ka hooldustasu.

Kuressaare rahandusnõunik ja golfiettevõtte prokurist Mai Takkis ütleb, et väikeaktsionäridega on räägitud märkimisest solidaarsuse põhimõttel vastavalt praegusele osalusele.
Muuhulgas plaanib linn konverteerida 100 aktsiat, mis linnavolikogu oma otsusega aktsiaseltsile müüs, viimane müüs need omakorda maha, kuid raha ei ole nende eest veel saadud. Selles tehingus Koovi kinnitusel reaalse raha väljamaksmiseni ei jõuta.

Täpseid summasid, palju tuleb reaalselt välja käia, ei taha Koov siiski veel öelda, kuna see sõltub suuresti väikeaktsionäride panusest. Kokkulepe on, et väikeaktsionärid teatavad oma otsustest enne linnavolikogu istungit, mil linna osaluse võimalik suurus peaks kindlaks määratama.
Selge on see, et linnal tuleks siiski mingi summa välja käia. Kalle Koov avaldab lootust, et linnavolikogu ette suudetakse tulla positiivse lisaeelarvega, milles on ka golfiettevõttesse panustatavad vahendid. Kohustuslik hooldustasu on linna järgmise aasta eelarve projekti Koovi kinnitusel sisse kirjutatud.

Võimalust, et volikogu otsustab mitte võtta rahalisi kohustusi aktsiate ostmiseks ja hooldustasu maksmiseks, ei lükanud ümber keegi. Tõdeti küll, et see oleks ettevõtte jaoks halvim, mis juhtuda saab. “Juba ainuüksi see otsus, et Kuressaare linn ei osale täiendavas aktsiaemissioonis, tähendab aktsiaseltsi hukule määramist,” lausub Koov.

Ulmeline prognoos lõhkes

Peamised põhjused, miks linn lisaks juba tehtud mitterahalistele sissemaksetele (linn kapitaliseeris ettevõtet läbi kinnisvara – aut) ja täiendava aktsiaemissiooni käigus reaalselt panustatud 7,95 miljonile kroonile jälle peab ettevõttesse raha paigutama, on Mai Takkise ja Kalle Koovi kinnitusel ettevõtte esimese täishooaja kehvad majandustulemused ja ebasäästlik majandamine.

Juba 2008. aastal lõpetati viie miljoni krooni suuruse kahjumiga, siis ei olnud väikeaktsionärid veel nõus lisavahendeid panustama. Loodeti, et väljaku esimene täispikk hooaeg toob ettevõtte vähekegi august välja.
Siinkohal oli lootus ka linnale kuuluvate aktsiate müügil, et seeläbi ettevõttesse uute aktsionäride raha näol lisavahendeid kaasata.

Golfiettevõtte juhi ettepanekul müüs linn sel aastal nimiväärtusega 100 aktsiat aktsiaseltsile. Ettevõte juhil olnud teada väidetavalt suur hulk inimesi, kes oleksid nõus olnud need aktsiad ära ostma. “Tuli välja, et neid inimesi tegelikult ei olnud,” ütleb Mai Takkis. Lõpuks siiski leiti suures osas just tänu Takkisele üks aktsionär, kes augustis soostus need aktsiad ära ostma.

Suurima löögi andis ettevõttele siiski alalaekumine müügitulu osas, mis pidi prognooside kohaselt olema 4,2 miljonit krooni, kuid hooaja lõpuks oli sellest saadud vaid 2,2 miljonit.
“Ei saa seda üldse eitada,” vastab Kalle Koov küsimusele, kas reaalset olukorda vaadates võib tõdeda, et firmat on kehvasti juhitud. Koov lisab, et väljaku müügitulu oli suures osas sõltuv väljaku operaatorist Saare Golf Travel OÜ-st. Abilinnapea ei välista, et saamata jäänud tulu nõutakse kuidagi operaatorfirmalt sisse ja vaadatakse ka üle operaatorleping tervikuna. “Selle aasta prognoosi pakkus Saare Golf Travel OÜ. Lepingu kohaselt peavad nad selle täitma,” ütleb Koov.

Keeldusid palgakärpest

Siiski ei olevat probleem ainult kehvas müügitulus, vaid ka ettevõtte kulusid ei ole piiratud. “Ettevõtet ei ole majandatud tegelikku majanduslikku ja ümbruskonna situatsiooni arvestades,” tõdeb Koov ja lisab, et märkusi praegustes tingimustes pillava majandamisstiili kohta on teinud mitmed väikeaktsionärid.

Hämmingut on näiteks tekitanud, et golfiettevõttes ei ole kokku tõmmatud personalikulusid. Sääraste arupärimiste peale üldkoosolekul olevat ettevõtte juht Aivar Aru lehvitanud paberipatakat ja öelnud, et ükski töötaja ei olnud nõus alla kirjutama palgatingimuste muutmisele. Ärimeestest väikeaktsionäride arvates olnud see aga täiesti mõistetamatu.
Mai Takkis ütleb, et ettevõtte toimimise puhul saab kulutada täpselt nii palju, kui sul on raha. “Paraku on ettevõte (Saaremaa Golf – aut) siiani püüdnud säilitada taolist eelarvestamise metoodikat, et meile vajalikud kulud ja siis tulud,” võtab ta ebasäästliku majandamise kokku.

Midagi peab muutuma

Linna esindajad kinnitavad, et suuraktsionär on ettevõttes toimuva tihedamalt oma kontrolli alla võtnud ja hakanud aktiivsemalt otsima väljapääse. Tunnistatakse, et asi oli üle pea kasvanud, kuid nüüd tundub, et mõistlikult prognoose tehes ja mõistlikult majandades on võimalik asjad enam-vähem joonde saada.

“Täna peame tõdema, et on tõepoolest olnud teatud juhtimisprobleemid, see tähendab, et arusaamisest korrektsest ja ökonoomsest majandamisest on see asi olnud kaugel,” märgib Kalle Koov ning ütleb, et hooaja keskel ei olnud mõttekas mingeid kardinaalseid muudatusi teha. Koovi sõnul on aasta jooksul tehtud siiski muudatused nõukogu koosseisus, ning see ja prokuristi nimetamine ettevõtte tegevuse juurde on selged märgid sellest, et vaikselt käib asjade kontrollimine kogu aeg. “Nüüd on hooaeg läbi, nüüd on aeg üle vaadata kulud, juhtimisstruktuur, inimeste palgad jne,”
ütleb ta, viidates, et midagi peab muutuma.

Pessimistlik ootus

Järgmise aasta tarbeks on linnavalitsuses koostatud vägagi konservatiivsed prognoosid. Müügitulu kasvu on planeeritud vaid 15% selle aasta reaalsest tulust. “Müügiprognoos on väljakutulu osas niivõrd alla planeeritud, kui vähegi saab olla,” kinnitab Mai Takkis. Tuluprognoosid on tema arvates pigem pessimistlikud ja kulud reaalsed.

Praeguste otsuste tegemine olevat ettevõtte tuleviku jaoks murranguline. Kõik sõltub sellest, kuidas väikeaktsionärid visiooniga kaasa tulevad ja kas ettevõtte eduka kapitaliseerimisega suudetakse jõuda nullpositsioonile. Siis võiks juba rääkima hakata jooksva aasta müügipoliitikast ja kulude ohjeldamisest.

Kalle Koovi sõnul näeb pikaajaline finantsplaan ette, et aastal 2010 vajab golfiettevõte veel 610 000 krooni lisa. Sealtmaalt hakkab ta ennast juba ise järk-järgult august välja upitama. Selle tagatiseks olevat ettevõtte ja müügipartneri oluliselt parem müügitöö ning kulude ohjeldamine ja kontrolli all hoidmine.

Sajaprotsendilist kindlust, et kõik läheb nii, nagu praegune plaan ette näeb, ja et paari aasta pärast taas sama juttu ei tule rääkida, Koovi sõnul ei ole. “Ma saan lubada, et ükskord saab see läbi. Meil on nägemus, kuidas sellest välja tulla. Me ju praegu likvideerime siin mingeid tegematajätmise tagajärgi, lahendame probleeme,” arutleb ta.
Linnavolikogus peaks golfiteema arutusele tulema 26. novembril.

Kalle Koov: me peaksime uhked olema

Alati kui golfiväljaku teema, sellega seonduvad probleemid või siis lisarahastamine päevakorda kerkivad, kostab ühelt ja teiselt poolt kriitilisi sõnavõtte. Raske on mõista, miks linn jätkuvalt sellesse ettevõttesse miljoneid paigutab.

“Kui ma oleksin eile olnud nii tark, kui ma olen täna, siis tegelikult oleks seal tühermaa, me ei peaks seda vestlust siin,” ütleb Kalle Koov, viidates, et tegelikult ei teadnud ta projekti alguses, kuidas asjad hakkavad kujunema. Samas lisab ta, et me peaksime olema uhked, et meil selline asi on olemas, ja veelgi uhkemad, kui suudame kunagi oma osaluse maha müüa. Koov tõmbab paralleeli Kuressaare jahisadamaga, mis tänu investeeringutele ennast täna ise ära majandab.

Golfiväljaku puhul olevat ikkagi tegu investeerimisega linna arengusse, ettevõtluskliima ja võimaluste loomisse. Nii Mai Takkis kui ka Koov rõhutavad, et tegelikult jätab ju iga väljaku külastaja Kuressaarde raha, ja need ei ole üleüldse väikesed summad.

Probleemi tõstatusele, et golfi investeeritav raha tuleb linnas kärbitud palkadest, vastatakse, et tegelikult on investeerimine piirkonna majanduse elavdamine, ja see parandab omakorda meie elu-olu. Samas kui näiteks investeerimise asemel palku tõstes, ei muutuks suurt midagi ning ka võimalusi ei saaks juurde luua.

“See on tulevikku suunatud tehing. Linna võimalus oma raha tagasi saada ei ole seetõttu vähenenud,” ütleb Kalle Koov.


Kommentaar

Ausalt öeldes olen hämmingus ja ebameeldivalt üllatunud.
Uue väljaku käivitamine võtab aega 3–5 aastat. Saaremaa golfikeskuse käivitamine on sattunud väga keerulisse aega. Majandussurutis on jätnud oma jälje mitte ainult Saaremaa Golfi AS-i tegevusele, vaid negatiivset mõju majandustulemustele tunnevad kõik Eesti golfiväljakud, samuti ka Soome ja Rootsi golfikeskused.

Paraku tuleb golfiväljakut hooldada igasugustes majanduslikes tingimustes ja tänaseks on hooldemeeskonna väga hea töö tulemusena saavutatud väga hea tasemega väljak. Golfiväljaku hooldamisel kehtib hästi eesti vanasõna: narri väljakut üks kord, väljak narrib üheksa korda vastu.
Saaremaa Golfi AS-i juhatuse liikmena olen igapäevatöös lähtunud äriseadustikust, äriühingu põhikirjast ja nõukogu otsustest. Nõukogu teostab järelevalvet ka juhatuse tegevuse üle.

Nõukogu ei ole teinud minule ettevõtte majandamise osas seni ühtegi märkust. Ühtegi kulutust ei ole tehtud ilma nõukogu vastava otsuseta või kinnitatud eelarveväliselt. On selge, et rasketel aegadel toob tühi tüli majja, aga leian ikkagi, et ettevõtte siseprobleeme ei ole mõistlik lahendada ajakirjanduse kaudu.

Aivar Aru

Esiteks on operaatorleping konfident-siaalne ja abilinnapea ei peaks seda ajakirjanduses kommenteerima. Teiseks on tegemist kahe poole koostööga ja kokkulepetega, mida peaksid kõigepealt arutama pooled omavahel.

Väljaku ja operaatori koostöösuhteid reguleerib operaatorleping, milles on sees ka eeldatavad müügimahud. Need on tehtud varasemates, soodsates majandustingimustes ja on tänaseks olnud selgelt ülepaisutatud. Mahud on planeeritud ühiselt kahe poole koostöös ja need on täiesti oletuslikud, kuna olematu väljaku puhul polnud varem millelegi konkreetsele tugineda. Täna on ilmselt enamik turisminduse ja aktiivse tegevusega seotud ettevõtteid situatsioonis, kus nende varasemad prognoosid ei ole täitunud ja kliente on olnud eeldatust vähem või neid on teenindatud madalama hinnaga, mis omakorda mõjutab käibenumbreid.

Golfimängu mõjutab täna selgelt inimeste rahakoti paksus, mida tänane majandusolukord ei soosi. Saaremaal mängimise puhul peab arvestama lisaks mängimise kulule mitmepäevase reisiga, millega kaasnevad transpordi-, majutus- jm kulud, mis muudab siin mängimas käimise küllaltki kulukaks.

Väljak omalt poolt on teinud küllalt suuri hinnaalandusi, mis mängijate siiameelitamiseks on olnud õigustatud, aga mõjutab käibenumbreid. Kohapealt ei ole kahjuks tulnud piisavalt uute mängijate juurdekasvu, sest ala peetakse liialt kalliks.

Saare Golf Travel on tänavuse hooaja turundamisse panustanud ligikaudu kaks miljonit krooni, tehes väljakule reklaami esmastel sihtturgudel Soomes ja Rootsis ning ka kohapeal. Soomes on täna väljak väga tuntud ja kõrgelt hinnatud ning soome mängijate kasvupotentsiaal on järgmisel aastal päris suur.

Kuna väljak oli sel aastal esimest hooaega avatud, siis ei söandatud suuremate gruppide reise Soomest sel aastal eriti korraldada, järgmiseks aastaks teevad aga paljud klubid juba plaane ja planeeritakse ka erinevaid võistlusi. Lisaks Rootsile näeme head potentsiaali ka Lätis, kust sel aastal on ilma suurema turunduseta käinud päris palju mängijaid.

Anu Lomp
Saare Golf Travel OÜ

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)