Gripipandeemia tabaks kümmet tuhandet saarlast (8)

Gripipandeemia tabaks kümmet tuhandet saarlast

GRIPI VASTU: Tervisekaitseinspektsiooni levitatav poster, millel lauljatar Gerli Padar annab soovitusi gripi ennetamiseks.

Juhul kui Eestis peaks puhkema A(H1N1) ehk uue gripi pandeemia, tõuseks arstiabi vajavate tõbiste arv puhangu neljandaks nädalaks 30 protsendini kõigist Eesti elanikest.

Tervishoiuameti poolt sel nädalal maavalitsustele saadetud haigestumuste prognoosi kohaselt kestaks võimalik gripipandeemia Eestis kokku kaheksa nädalat.
Eeldusel, et pooled haigestunutest pöörduvad perearsti poole, tõuseks haigestunud saarlaste arv pandeemia neljandaks-viiendaks nädalaks ligi 3000-ni nädalas ja hakkaks siis langema. Kokku haigestuks analüüsi andmeil üle 10 000 Saare maakonna elaniku.

Tervishoiuameti riskianalüüsis märgitakse, et keerulisim probleem on, kuidas tagada elanikkonnale haiguse massilise leviku ajal perearstiteenuse kättesaadavus.
Gripipandeemia puhkemisel on statistilise prognoosi kohaselt võimalik perearstide töökoormuse tõus keskmiselt 13–15 esmaselt pöördunud patsiendi võrra päevas. Lisandub ka töö teiste patsientidega, eriti muude ägedate haigustega seonduvalt, mistõttu visiitide arv päevas võib küündida isegi üle 25–30. “Eriti pandeemia 4.–5. nädalal,” märgib tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe maavalitsustele saadetud kirjas.

Kiri on määratud küll ametkondlikuks kasutamiseks ja avalikkuses levitamiseks mitte mõeldud, kuid Kaljumäe ütles Oma Saarele, et üldteada informatsiooni, näiteks 30-protsendilise haigestumise prognoosi avaldamisega pole katki midagi.
“Ja see peaks lisama turvatunnet, kui saadakse teada, et kõikidele tervishoiutöötajatele on juba 2007. aastal varutud isiklikud kaitsevahendid,” osutas Kaljumäe.

Ühekordsed kindad, kitlid, mütsid, respiraatorid ja prillid on efektiivne nakkustõrjemeede, mis peaks tervishoiuameti hinnangul oluliselt vähendama perearstide haigestumist.
Teine kaitsemeede on tervishoiutöötajate kui riskirühma vaktsineerimine, mida korraldatakse esmajärjekorras.
Üllar Kaljumäe sõnul on ka väga kohane märkida, et pandeemia kõrgperioodil oleks igati mõistlik perearsti või arsti poole üldse pöörduda ainult tõsise vajaduse korral.

“Oleks väga halb, kui perearsti uksetagune muutuks täiendavaks ohuallikaks, kus need, kes ei ole veel haiged, saavad nakkuse,” lausus ta.
Tervishoiuameti hinnangul jääb üheks oluliseks riskiks perearstide-õdede endi haigestumine ja seeläbi võimalikud tekkivad probleemid tervishoiuteenuse kättesaadavusega. Seetõttu tahab tervishoiuamet koostöös maavalitsustega läbi mõelda, millised on toimivad võimalikud lahendused haigestunud töötajate asendamiseks ja patsientide ümbersuunamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 98 korda, sh täna 1)