Ajakirjanik arvab: Saaks hiidlastele vahetevahel vett annetada

Kunagi aastaid tagasi rääkisin tuttavate hiidlastega saartevahelise laevaühenduse teemadel ja juba siis kurtsid nad, et meri on madal ja parvlaev jääb aeg-ajalt põhja kinni. Mingil ajal hakkas riik aga hiidlaste laevateed süvendama ja taas samade inimestega kohtudes läks jutt samale teemale. Et näe, kui saarlased ja hiidlased midagi isekeskis arutavad, kostab hääl lausa valitsuseni ära.

Kuna hiidlased on suured naljamehed ega hoia kunagi kokku saarlaste tögamise pealt, siis püüdsin neid seekord ennetada. Avaldasin arvamust, et kui mujal maailmas ehitatakse laev mere järgi, siis hiidlastel käib asi vastupidi: kõigepealt laev ja selle järgi sätitakse hoopis merd. Loomulikult sain otsekohe “pasunasse”, sest neil seal pidavat mandri vahet sõitma ju Saaremaa Laevakompanii laev. Mul jäi vaid avaldada kahetsust, et hiidlastest pole keegi oma laevakompaniid valmis saanud.

Selle nädala uudised rääkisid taas sellest, et Heltermaa–Rohuküla liinil on vesi liiga madal ja laevaliiklus seisma pandud. Samas oleme kuulnud, et vahetevahel tuulise ilmaga on vesi jälle Virtsus liiga kõrge ja takistab autode peale- ja mahalaadimist. Jälle oleks võimalust naabersaare mehi tögada: seda, mida hiidlastel tihti napib, on meil küllaga. Mis sest, et mõlemad asjaolud takistavad mandriga ühenduse pidamist. Saaks vaid need asjaolud kuidagi tasakaalu viia, oleks rahu mõlemal poolel.

Praegu käib nii hiidlaste kui ka saarlaste mereväravas vilgas sadamate rekonstrueerimine. Liinile on tulemas uued laevad. Kui Regula tulekul öeldi, et
saartevahelises parvlaevaliikluses on järg jõudnud teise põlvkonnani, siis küllap on nüüd tulemas kolmas. Uued laevad ja sadamad koos selle kolmanda teevadki. Mõlema saare reisijad loodavad vaid sellele, et kolmanda põlvkonna tuleku kavandamisel on arvestatud sellega, et hiidlastel on aeg-ajalt vett vähe, aga saarlastel seevastu jääb mõnikord üle.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 korda, sh täna 1)