Euroopa tuletas Eestile meelde pärandkoosluste toetamise vajadust (1)

Euroopa Komisjon tuletas Eestile meelde kohustust laiendada maaelu arengukava (MAK) toetust ka nendele kõrge loodusväärtusega aladele, mis asuvad väljaspool Natura 2000 alasid.

Oma kirjas kutsus Euroopa Komisjon Eesti ametivõime kaaluma võimalusi, kuidas saavutada toetuste maksmist väljapoole Natura alasid jäävatele väärtuslikele kooslustele juba käesoleval programmiperioodil. Nimetatud aladele toetuste maksmine puudutab kõige enam Lääne-Eestit ja saari, kus on poolloodulikke kooslusi oluliselt rohkem kui mujal.

Kehtivas maaelu arengukavas 2007–2013 on sätestatud, et Natura aladest väljapoole jäävaid kõrge loodusväärtusega poollooduslikke kooslusi toetatakse käesoleval programmiperioodil pärast seda, kui need on täpselt määratletud või arvatud Natura 2000 alade hulka. Nimetatud säte lisati arengukavasse Euroopa Komisjoni nõudmisel.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna töötaja Heiki Raudla sõnul täpsustati Natura alade piire Eestis selle aasta alguses. Põllumajandusministeerium tegeleb senise toetusskeemi laiendamise vajaduse väljaselgitamisega väljaspool Natura alasid ning selleks vajalike tehniliste ja rahaliste võimaluste otsimisega jätkuvalt, kinnitas Raudla.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Aleksei Lotmani sõnul on juba kaks aastat möödunud ajast, kui lubati väljapoole Natura alasid jäävate koosluste kohta andmed kokku saada, kuid seni pole kuhugi välja jõutud.

Probleem on Lotmani hinnangul eelkõige põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi koostöö puudumises, kuna see teema pole kummagi jaoks piisav prioriteet. “Niipalju kui mina tean, väidab põllumajandusministeerium, et neil ei ole ühtegi sellist ametlikku registrit, kus sisalduksid väljaspool Natura alasid asuvad poollooduslikud kooslused,” rääkis Lotman.

“Põllumajandusministeerium ilmselt ootab keskkonnaministeeriumilt mingisuguseid samme, viimane aga kaldub arvama, et kuivõrd tegemist on maaelu arengukava toetusega, siis on see põllumajandusministeeriumi rida ja nemad on omalt poolt kõik teinud.”

Aleksei Lotmani hinnangul ei vaja väljapoole Natura alasid jäävate koosluste toetamine suuri summasid ja toetuse taotlejaidki poleks ilmselt kuigi palju. Põhilised teadaolevad kõrge loodusväärtusega poollooduslikud kooslused on ikkagi Natura aladel. Väljapoole jäävad üksikud väga kõrge väärtusega väikesed alad, suuremad väärtuslikud kooslused on tavaliselt kas hooldamata või väga kehvasti hooldatud.

Ehkki ka tulevikus jääb prioriteediks Natura alade toetamine, on Lotmani sõnul täiesti selge, et ainult Natura aladega piirdudes piisavalt head tulemust ei saa. Juba Natura ala piir ei ole alati kõige paremini õnnestunud – mõnikord asub üks ja seesama karjamaa poolenisti Natura alas sees ja poolenisti väljas. “Esimese asjana tulekski hakata maksma toetust sellise karjamaa kogu poolloodusliku osa eest, mitte ainult selle osa eest, mis on Natura alal,” osutas Lotman.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees selgitas, et tegelikult on kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa natuke laiem mõiste kui ainult poollooduslikud kooslused, mis, tõsi küll, on selle valdkonna kõige olulisem osa. Eesti maaelu arengukavas on kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaaga kuigivõrd seotud veel kiviaedade meede. “Muid meetmeid meil välja töötatud ei ole, neid on küll arutatud, aga ei ole nendeni väga jõutud,” kõneles Aleksei Lotman.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)