Pressiülevaade: Venemaa president rääkis Stalini kuritegudest

Mitte kõigi meie idanaabri Venemaa elanike jaoks pole nn rahvaste suure juhi kuriteod ilmselged. Lõppeval nädalal jutustasid mitmed välismaised lehed oma lugejale, kuidas Venemaal oktoobrikuu lõpupäevil poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäeva tähistati.

Sellega seoses rõhutasid välja-anded, et umbes nädal tagasi ilmus Venemaa presidendi videoblogisse huvitav materjal pealkirjaga “Mälestus rahvuslikest tragöödiatest on sama püha kui mälestus meie võitudest”. Ajakirjanikud märkisid, et Venemaa ühe tipp-poliitiku jaoks tähendab see ajaloo uut tõlgendust ja et Dmitri Medvedev
eemaldus taas sammukese võrra oma eelkäijast Vladimir Putinist.

Nädal tagasi ilmunud videopöördumises kurtis Dmitri Medvedev, et paljud venemaalased on unustanud stalinlikud “puhastused”. Ta kutsus üles looma memoriaalkeskusi, et meeles pidada kõiki neid õudusi, mis pandi toime Stalini valitsemise ajal. Lisaks tuleks jätkata kommunistliku režiimi poolt represseeritute massihaudade otsimist, kirjutas USA mainekas liberaalne väljaanne The New York Times.

Väljaanne teatas, et need kommentaarid ilmusid Venemaa presidendi blogis päeval, mil riigis tähistati poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäeva. President meenutas, et hiljuti läbi viidud sotsioloogiline uurimus tõi päevavalgele lausa hirmuäratava tõsiasja – ligi 90% Venemaa gümnasistidest ei suutnud nimetada ühtegi ajaloolist isikut, kes langes Stalini valitsemise ajal repressioonide ohvriks.

“Seni on kõlanud seisukohad, et neid rohkearvulisi ohvreid võib õigustada mingite kõrgemate riiklike huvide ja eesmärkidega,” teatas Medvedev, lisades, et midagi ei tohi pidada kõrgemaks inimelu väärtusest. “See tähendab, et repressioonidel pole ega saa olla mingit õigustust.”

Ameerika lehes ilmunud artikli autor Ellen Barry kirjutas, et Vladimir Putini presidendiks olemise ajal muutus venemaalaste suhtumine Stalinisse üha heatahtlikumaks. Näiteks oli valitsuse poolt heaks kiidetud ajalooõpikutes info stalinlikest repressioonidest tasakaalustatud kiidulauluga Stalini saavutustele. Eelkõige kiideti õpikutes võitu Hitleri üle ja Nõukogude Liidu kiiret industrialiseerimist.

Samal ajal algatas Putin lausa kirgliku vaidluse nende Ida-Euroopa riikide ajaloolastega, kes kujutasid Nõukogude armeed kui okupatsiooni-, mitte vabastusarmeed.
Veel selle aasta mais andis Medvedev korralduse moodustada erikomisjon, kelle ülesandeks oleks võitlus “ajaloo võltsijatega”. The New York Times kirjutas: tekib küsimus, kas nüüd on riigipea hoiak selles küsimuses tõepoolest muutunud?

Mõnevõrra erineva vaatenurga alt lahkas sama teemat teine Ameerika ajaleht The Los Angeles Times. Leht märkis, et praegu on Venemaal väga aktuaalne küsimus, kas Stalin oli tõepoolest niivõrd suur kurjuse kehastus? Riigi side oma kommunistliku minevikuga, jätkab väljaanne, on tihenemas.
Selles, et viimastel aastatel on Venemaal suurenenud huvi Nõukogude sümboolika kasutamise vastu, näeb lehes ilmunud artikli autor Megan K. Stack tundemärki, et kõigest hoolimata pole riik Nõukogude süsteemi pärandist vabanenud.

Ajakirjanik kirjutas: “Ajal, mil suur osa maailmast on seisukohal, et Venemaa on Nõukogude Liidust täielikult eristunud, kaunistavad siin, Moskvas, valitsushooneid endiselt sirp ja vasar ning inimeste meeleoludes valitseb järjepidevuse meeleolu.”
“Need samad arstid, õpetajad, ehitajad ja metallitöölised elavad endiselt samal maal, kus kõik on ehitatud Nõukogude rahva kätega,” tsiteeris Stack vene kirjaniku ja filosoofi Mihhail Velleri sõnu. “Riik ja valitsus muutuvad, kuid maa jääb endiseks.”

Informeerides lugejaid president Medvedevi äsjasest videopöördumisest, nimetas The Los Angeles Times’is ilmunud loo autor seda ootamatuks ja üllatuslikuks. See olevat eemaldumine riigi üldisest ajalookäsitlusest, mis reeglina kujutab diktaator Jossif Džugašvili-Stalinit vaat et positiivses valguses.

Sealjuures rõhutas Megan K. Stack, et Medvedev, kes on üsna sageli püüdnud oma esinemistes Venemaa valitseva eliidi karmi hoiakut pehmendada, on poliitiliselt siiski nõrgemal positsioonil kui peaminister Vladimir Putin. “Seepärast võibki öelda, et tema (Medvedevi – toim) palju liberaalsemad seisukohad ajaloo tõlgendamisel status quo’d vaevalt et muudavad,” lõpetas leht.

Stalini kultus õitseb Venemaal endiselt. Paljud seostavad tema isikuga võitu Teises maailmasõjas, aga ka agraarmajandusliku riigi muutmist võimsaks tööstusmaaks. Nad tunnevad nostalgiat nn tugeva käe järele, millega Stalin lõi riigis “korra” majja.

Nii kirjutas Saksamaa üks juhtivaid päevalehti Die Welt artiklis “Stalini pikk vari”. Seetõttu võibki öelda, jätkas artikli autor Michael Miersch, et president Medvedevi avaldus selle kohta, et ükski eelpool loetletud saavutustest ei saa olla õigustuseks miljonite inimeste tapmisele, pole Venemaa kontekstis “kaugeltki iseenesest mõistetav tegu”.

Praegusel Venemaal on Stalini kriitika “väga ebapopulaar-ne žanr”. Seepärast omab Medvedevi avaldus väärtust, sest selles “asetatakse moraal kõrgemale populismist, tõde kõrgemale jõupoliitilistest kaalutlustest”. Die Welt peab sääraseid seisukohti Putinile tõsiseks väljakutseks ja signaaliks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)