Seagripp ei ole VEEL Saare- ja Muhumaale jõudnud (3)

Seagripp ei ole VEEL Saare- ja Muhumaale jõudnud

PÜSI KODUS: Kui sul on ilmselged gripinähud, ära mine tööle, vaid püsi kodus.
Internet

Ent tõsiselt mures ollakse meie lähinaabrite juures. Nii on gripiviirusega nakatunute arv oluliselt tõusnud Norras ja Soomes; Ukrainas on välja kuulutatud epideemiaoht – õppeasutused on suletud, massiüritused keelatud, gripiepideemia on nõudnud juba 71 inimelu, tänavatel ja ametiasutustes kannavad inimesed kaitsemaske. Seega on igati õigustatud küsimused, mis haigus see seagripp on, kas me peaksime kartma ja mida peaksime kartma.

Selgust selles osas toob Kuressaare perearstikeskuse arst Eve Nurmekivi.

Mis on gripp?

Gripp on gripiviiruse põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millel on iseloomulikud kindlad haigustunnused. Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus.

Õnneks ei ole iga külmetus, mis avaldub köha ja nohuga, veel gripp.
Gripiviirus levib õhu kaudu, see on erinevus võrreldes teiste külmetushaigustega. Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis süljepiiskadega saastunud esemete kaudu. Külmas õhus on viirused märksa püsivamad ning ka madal õhuniiskus aitab viirusel paremini püsida. Põhjuseks on, et viirus levib õhus väikeste piiskadena. Kui õhuniiskus suureneb, koguneb neisse piisakestesse ka lisavett ning suuremad piisad õhus enam ei püsi.

Viirus nakatab ülemiste hingamisteede – nina ja neelu – limaskesta rakud, paljuneb seal ja liigub allapoole.
Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja 5–7 päeva pärast haigestumist. Lapsed võivad nakkusohtlikud olla isegi 10 või enam päeva pärast haigestumist.

GRIPI TUNDEMÄRGID:
• Järsk enesetunde halvenemine
• Kõrge palavik, külmavärinad
• Peavalu
• Lihase- ja liigesevalu
• Kuiv köha ja/või nohu
• Väsimus ja nõrkus
• Teised gripi haigusjuhud antud piirkonnas

Kuidas teada, kas tegemist on gripiga?

Tavaliselt ei peeta lisauuringuid vajalikuks, sest tüsistusteta kulgev gripp on iseenesest mööduv haigus, mille puhul kasutatakse sümptomeid leevendavaid üldiseid ravivõtteid. Kindel diagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Viirust on võimalik määrata ülemiste hingamisteede sekreedist ja vereanalüüsi põhjal, uurides viirusevastaste antikehade olemasolu.

Kas gripp on ohtlikum kui külmetushaigus?

Gripiviirus võib harva osutuda eluohtlikuks – kui, siis eelkõige imikute, vanurite ja nõrgestatud organismiga täiskasvanute puhul.
Peamised tüsistused on bakteriaalne kopsupõletik, gripiviiruse põhjustatud viiruslik kopsupõletik, südamelihase põletik (müokardiit), südamepaunapõletik (perikardiit), neeruvaagnapõletik. Sageli esineb krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkus, astma või diabeet, ägenemine. Lastel võib tekkida keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, kõrge palaviku ajal krambid (peamiselt alla 1-aastastel), dehüdratatsioon (vedelikupuudus).

Kas grippi haigestumist saab vältida?

Igaks gripihooajaks annab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vaktsiini valmistamise soovitused, lähtudes eelnevatel aastatel ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist. Vaktsiiniviiruse struktuuri hea sobivuse korral ennetab vaktsineerimine haigestumist grippi 70–90% tervetel täiskasvanutel. Vaktsineerimine vähendab hinnanguliselt 25–39% gripist põhjustatud hospitaliseerimist ning 39–75% suremust vanurite seas gripihooaja vältel.

Vaktsiini manustamisel tuleb arvestada, et pärast immuniseerimist kulub kaitse tekkeks ligikaudu kaks nädalat ja kaitse mõju kestab kuni aasta. Gripivaktsiin ei hoia ära teiste hingamisteede viiruste põhjustatud infektsioone.

Teiseks võimaluseks grippi ennetada on korrektne tervisekäitumine ja viirusevastased ravimid:
1. Väldi lähedast kontakti!
Kui oled ise haige, hoia teistest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. Tavaliselt ei lendu viirus kaugemale kui üks meeter. Distantsi hoidmine on igati põhjendatud.
2. Haigena püsi kodus!
Kindlasti tuleb haigestunul koju jääda, mitte minna tööle või kooli. Sellega väldid nakkuse levikut.
3. Kata oma suu ja nina!

Kõige hullem on pihku köhimine. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga, mille viskad pärast kasutamist prügikasti.
4. Pese käsi!
Gripp on kätehügieeni probleem. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
5. Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist!
6. Ela tervislikult!
Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, liigu värskes õhus, hoia stress kontrolli all, söö täisväärtuslikku toitu.

Kas grippi saab ravida?

Esimeste gripinähtude tekkimisel võta kohe ühendust oma perearsti või pereõega. Kindlasti tuleb jääda koju, juua ohtralt vedelikku (nt vesi, tee, mahl) ja vajadusel kasutada palavikualandajaid (nt Paracetamol jt sama toimeainet sisaldavad preparaadid), valuvaigisteid (nt Ibuprofen), viirusevastaseid vahendeid.

Enamikku grippi leevendavaid vahendeid saab apteegist osta käsimüügist ilma retseptita, erandiks on retseptiga viirusevastased preparaadid.
Viirusevastaste ravimite vajalikkuse üle otsustab perearst individuaalselt, lähtudes eelkõige epidemioloogilisest olukorrast ja arvestades iga patsiendi riski saada ohtlikke tüsistusi.

Spetsiifiline ravi peab algama kohe pärast esimeste gripinähtude ilmnemist 48 tunni jooksul, mil viirus pole veel jõudnud organismis paljuneda.
Viirusevastased preparaadid on efektiivsed ainult gripi korral ega mõju külmetus- või teiste gripisarnaste haiguste sümptomitele. Nagu igal ravimil on ka neil preparaatidel võimalikud kõrvaltoimed, millest arst patsienti kindlasti teavitab.

Kas seagripp A(H1N1) on ka gripp?

A(H1N1) on gripiviiruse alatüüp, mis sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripiviiruste geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud.
Esimene viiruse A(H1N1) ehk seagripi uue tüübi põhjustatud haigusjuht tuvastati tänavu 30. märtsil USA-s.

Aprilli- ja maikuu jooksul levis viirus kiiresti nii USA-s kui ka Mehhikos ja Kanadas ning sealt tõid reisijad selle kümnetesse maailma riikidesse. Selgus, et iseloomuliku kliinilise pildiga hingamisteede viirusnakkus oli Mehhikos levinud juba mitu kuud varem, kuid riigi tervishoiuteenistus ei olnud seda eristanud sesoonsest gripist.

Nakkus levib inimeselt inimesele piisk- ja kontaktnakkuse teel. Tavaliselt aevastamise või köhimise ajal vabanevate piiskade abil, mis lenduvad kuni meetri kaugusele ja võivad sattuda ümbritsevate inimeste ninna ja suhu. Nakkuse võib saada ka gripiviirusega nakatatud esemeid katsudes ja seejärel oma suud või nina puudutades, ilma et vahepeal oleks käsi pestud. 
 
WHO definitsiooni alusel saab A(H1N1) grippi diagnoosida vastavate kliiniliste, laboratoorsete ja epidemioloogiliste kriteeriumide alusel.
Uue gripiviiruse A(H1N1) SÜMPTOMID sarnanevad sesoonse gripi sümptomitele:
• Palavik või kerge palavikuline seisund
• Kuiv köha ja/või nohu
• Kurguvalu
• Esineda võib ka lihasvalu, peavalu, külmavärinaid ja väsimust
• Võib esineda ka oksendamist või kõhulahtisust (mis ei ole tavaliselt gripile iseloomulik).

Lisaks haigustunnustele peab olema ka üks EPIDEMIOLOOGILINE KRITEERIUM:
• Inimene peab olema olnud lähedases kokkupuutes sellise isikuga, kelle puhul on kinnitatud uue gripiviiruse A(H1N1) esinemist sel ajal, kui see isik oli haige
• Inimene on käinud reisil piirkonnas, kus on dokumenteeritud uue viiruse jätkuv inimeselt inimesele ülekandumine
• Inimene töötab laboris, kus uuritakse uue gripiviiruse A(H1N1) proove.

Mis on pandeemia?

Maailma Terviseorganisatsioon annab hinnangu ühe või teise nakkuse levikule, lähtudes seejuures oma kriteeriumidest.
Kui nakatumine on jõudnud teatava piirini, hakatakse rääkima pandeemiast, st et nakkus haarab terveid kontinente. Oluline on olukorra teadvustamine ja üldine teadlikkuse tõstmine.

Kas seagripi vastu saab vaktsineerida?

Kahjuks ei ole vaktsiin Eestisse veel jõudnud ja hetkel puudub ka info, millal see võiks juhtuda.
Tahan veel rõhutada, et igaüks meist saab väga palju ise ära teha nii enda heaks kui ka oma lähedaste kaitseks.
Vaatamata majanduslikule olukorrale ja ärevust tekitavatele teadetele, mis puudutavad arstiabi kättesaadavust ja jätkusuutlikkust, olen veendunud, et vajadusel ei jää keegi abita.


Gripi profülaktika: küüslaugust seksini

Vastavalt sellele, kuidas seagripi viirus võidukäiku teeb, on massimeedia kogu maailmas hakanud meenutama juba ammu teada olevaid profülaktilisi vahendeid gripi vastu ja ka selle haiguse ravimise meetodeid. Kuid lisaks pakutakse välja ka uusi…

Küsimus on vaid selles, kas keegi riskib põlata ära traditsioonilised meetmed ja hakata grippi ravima näiteks seksiga. Kuid meie vanaemadelt pärinevad retseptid – näit sibula ja küüslaugu söömine – on leidnud kogu maailmas suurt poolehoidu gripiviiruse vastu võitlemisel. Ja seda vaatamata efektiivsete medikamentide olemasolule ja kättesaadavusele.
Näiteks on toores sibul ja kibuvitsamarjadest valmistatud tee kasutusele võetud paljude riikide sõjaväeosades, et ennetada külmetushaigusi, grippi ja kopsupõletikku.

Samuti võib kohata vägagi traditsioonilisi soovitusi, kuidas võidelda külmetushaiguste ja gripi vastu, hõõrudes liigeseid piirituse või lihtsalt kangema alkoholiga ning juues teed sidruni ja vaarikamoosiga.
Hea vahend on ka küüslauk, mida ei soovitata aga süüa. Väiksemad küüslaugutükid tuleb hoopis panna marlist valmistatud näomaski kihtide vahele – küüslauguaurude sissehingamine pidavat sajaprotsendiliselt kaitsma igasuguse gripiviiruse eest.

Need on traditsioonilised vahendid, kõigile juba teada-tuntud. Kuid meedias on esinenud ka vägagi ebatraditsioonilisi soovitusi. Nii on väidetud, et kui gripp on juba üle läinud kuivaks pleuriidiks, on inimest päästnud laulmine. Tegemist olevat ju omamoodi hingamisharjutusega!

Gripi vastu seksiga

Mõned meditsiiniasjatundjad on rõõmustanud ühe teise ebatraditsioonilise vahendi üle, mis aitavat külmetushaiguste ja gripiga võidelda – selleks on seks. Mitme Euroopa riigi meedikud on tulnud järeldusele, et seks on hea profülaktika võitlemaks külmetushaigustega ja kaitseb viiruste eest juhul, kui peetakse kinni elementaarsetest reeglitest – seksiga tuleks tegeleda regulaarselt ja fanatismita.

Samuti on tohtrid väitnud, et süljevahetus suudlemise ajal pole nakatumise seisukohalt kuigivõrd ohtlik. Nii on vähemalt kirjutanud Newsland.
Organisatsiooni Cochrane Acute Respiratory Infections Group, millesse kuuluvad arstid erinevatest Euroopa riikidest, hiljuti avalikustatud ettekandes on öeldud, et seks on üks paremaid vahendeid võitluses külmetushaiguste vastu.

Itaalia ajaleht La Stampa kirjutas sel nädal, et tänavu prognoositakse gripiepideemia algust aega, mil algavad ettevalmistuseks jõulukinkide soetamised, haigestumise tippaeg pidavat aga kõigi eelduste kohaselt langema jõuludele ja aastavahetusele.

Tarvitage seeni

Need, kes pooldavad võitluses gripiviiruse vastu nn ebatraditsioonilisi meetmeid, võiksid veel proovida end seentega ravida: nimelt on mõned teadlased jõudnud järeldusele, et haigestumise riski saab vähendada seente abil.

Seentel on võime põhjustada viiruste massilist hukkumist, samuti tugevdavad nad märkimisväärselt inimese immuunsüsteemi, selgitavad need teadlased, toetudes uusimatele uuringutele. “Seened parandavad organismi kaitsemehhanisme, see on teaduslik fakt,” kirjutas maailma üks juhtivaid dietolooge, ameerika teadlane Glenn Cardwell.

Allikas: Newsru.com

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)