Parim sillatrass hävitaks konnad ja roomajad (38)

Parim sillatrass hävitaks konnad ja roomajad

 

Navigatsioonitingimuste ja ohtuse osas parimaks tunnistatud Muhu–Mandri-Eesti sillatrassi mõju roomajatele ja kahepaiksetele saab kokku võtta ühe sõnaga: “hävitav”.

Sillatrassi mõju väljaselgitamiseks tehtud uuring ütleb üheselt, et kahepaiksete ja roomajate seisukohast tuleks igati välistada trassialternatiivide III ja III T (vt graafikul) rajamist, kuna nendega kaasneb korvamatu kahju kohalikule herpetofaunale.

Kuid just seesama, üle Viirelaiu viiv trass on tunnistatud parimaks nii navigatsioonitingimuste kui ka silla ohutuse seisukohalt.
Roomajate ja kahepaiksete uuringu kohaselt oleks trasside III või III T rajamisega kaasnev elupaikade hävimine nii ulatuslik, et ükski leevendav meede ei suudaks kaotusi korvata: kõik peamised kahepaiksete sigimisalad häviksid otseselt või veerežiimi muutuse tõttu.
Alternatiivsete trassikoridoride Muhus ja Virtsu pool maismaale jäävates osades elavad tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn, arusisalik, nastik, rästik ja vaskuss.

Uuringu andmeil häviks täielikult rabakonna praegune elujõuline metapopulatsioon, kelle peamisi koelmualasid ja olulisi toitumis- ja talvitumispaiku planeeritavad teetrassid läbivad.
Uuringu koostajad märgivad, et püsiühenduse loomine Muhu ja mandri vahel põhjustab ühtlase liiklusvoolu, mis suurendab Virtsut ja Kuivastut läbivatel maanteedel ühest elupaigast teise liikuvate ja teid ületavate kahepaiksete ja roomajate hukkumisvõimalusi.

Uuringu läbi viinud loodusteadlased soovitavad valida alternatiivsetest püsiühenduse trassidest variandi II. See järgib praegust parvlaevatrassi ning on kohalikule herpetofaunale kõige väiksema negatiivse mõjuga.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles Oma Saarele, et mõju olulisuse hindamisel kahepaiksetele ja roomajatele lähtutakse sellest, et kõik vaadeldud liigid kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse. “Rabakonn on loodusdirektiivi IV kategooria liik, kuid Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkide hulka antud liigi kaitsmine ei kuulu,” sõnas Allan Kasesalu.

Ta lisas, et maanteeamet võtab uuringu tulemuse teadmiseks. “Mõju olulisust sillaalternatiividele hinnatakse keskkonnamõju strateegilise mõju hindamise kontekstis koos teiste keskkonnaaspektidega. Lõplik mõjuhinnang selgub aruannete kommenteerimise ja täiendamise protsessi tulemusena pärast seda, kui keskkonnaamet aruande heaks kiidab,” märkis Kasesalu.

Vaata uuringu täisteksti

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)