Ohustatud liigid ja Saaremaa (11)

Ohustatud liigid ja Saaremaa

 

Maa elurikkus on üha süvenevas kriisis. Hinnanguliselt võib Maal elada kokku kuni 30 miljonit erinevat liiki! Liikide laiaulatuslik ja kiire kadumine ei ole Maa geoloogilises ajaloos midagi uut.

Teadlased tunnevad viimase 500 miljoni aasta jooksul vähemalt viite massilist väljasuremisperioodi. Uus ja mõtlemapanev on käesolevas kriisis see, et esimest korda peetakse väljasuremise põhjuseks teadlikult suunatud jõudu – inimtegevust.

Punane nimekiri

Peamised liike ohustavad ja väljasuremist põhjustavad mõjurid on elupaikade hävitamine, keskkonnareostus, isendite otsene hävitamine, üleküttimine, väljapüük, võõrliigid, kiiresti levivad haigused, geneetilised probleemid jms. Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatud liikide seisundit käsitleva Punase nimekirja (populaarses vormis varem nimetatud ka Punaseks raamatuks) 2009. a vaheraporti kohaselt on nimekirjas käsitletud 47 677 ohustatud looma-, taime- ja seeneliigist 36% otseses väljasuremisohus.

Sarnaselt rahvusvahelisele traditsioonile peetakse ka Eestis elustikuliikide harulduse ja ohtu põhjustavate tegurite üle arvet Punase nimestiku abil. Nimetatud kokkuvõtet on varem Eesti Punase raamatu nime all koostatud umbes kümneaastase sammuga, alates 1979. aastast. Viimane raamatu kujul välja antud ohustatud liike käsitlev teos ilmus Eestis 1998. aastal.

Eestis on erinevate elustikurühmade puhul olulisemate ohuteguritena esile toodud metsamajanduslikku tegevust (eriti metsahooldustööd ja metsade vanuselise ja puuliikide osakaalu muutused), põllumajanduses toimuvaid muutusi (ennekõike avamaade võsastumine ja metsastumine niitmise ja karjatamise lakkamisel), aga ka näiteks soode kuivendamist, veekogude muutmist, ehitustegevust ja tallamist.

Mida on kaotanud ja mille eest vastutab Saaremaa

Hiljutisest Eesti ohustatud liikide kokkuvõttest võib mõndagi välja lugeda ka Saaremaa looduse seisundi kohta. Kui laialt tuntud üldistusena võib öelda, et tänu geograafilisele asendile ja ainulaadsetele elupaikadele esineb Saare maakonnas suhteliselt palju haruldasi või vähearvukaid liike, on siiski ka siin aset leidnud mitmete liikide kadumine ja ohustatuse kasv.

Näiteks on hästi tuntud leeder-sõrmkäpa väljasuremine 20. sajandi alguses Saaremaal ja sellega ka kogu Eestis. Oletatakse, et selle liigi viimastele Lääne-Saaremaal kasvanud asurkondadele võis saatuslikuks saada just kollektsionääride kogumiskirg. Punase nimestiku andmete kohaselt on Saaremaal või lähedastel väikesaartel kui ainsates esinemiskohtades Eestis hävinud mitmed samblikud, näiteks peitsamblik ja liudsamblik Muhus, jäik-rihmsamblik Abrukal, lisaks veel mitmed pisisamblikuliigid Saaremaal.

Ka mitu varem vaid Saaremaal kasvanud sammalt on tänaseks kadunud (näiteks anum-põisik ja õrn kulbik). Nii samblike kui ka sammalde puhul on tõenäoliselt olulisemaks väljasuremise põhjuseks väga spetsiifiliste elupaikade (näit lubjakivipaljandid, madalsood, laialehised metsad) hävimine või oluline muutumine.

Ohustatud liike mardikatest kuni kaladeni

Lindudest suri Saaremaal 20. sajandi viimasel veerandil välja veel mõnikümmend aastat varem siin tavalisena pesitsenud siniraag, kelle arvukus on kiiresti kahanenud ka naabermaades. Siniraale on nii Saaremaal kui laiemalt kogu Euroopas saatuslikuks saanud traditsioonilise põllumajandusmaastiku ja -tegevuse kadumine.

Saaremaal ja väikesaartel on äärmisse väljasuremisohtu sattunud siinsete rannaniitude varem sage kahepaikne kõre. Juttselg-kärnkonna kaasajal Saaremaal elavate isendite kokkulugemiseks piisab kahjuks vaid mõne käe sõrmedest. Peamiselt elupaikade hävimise või olulise muutumise tagajärjel on Saaremaal ja sellega kogu Eestis väljasurnud ka mitmed putukaliigid (näit mardikalistest kakstäpp-roojasitikas, laojooksik, kaelus-varjekaevur).

Karmiks näiteks liikide väljasuremisest otse meie kõrval on Atlandi tuur. Muhu kalurite poolt 1996. a saatuslikult kinni püütud suguküps emane tuur võis olla üks viimaseid elusaid selle liigi esindajaid, keda inimese silmad Läänemeres näinud on. See kala on kantud rahvusvahelises Punases nimestikus äärmiselt ohustatud ja Eesti nimestikus väljasurnud liikide hulka. Neid on kogu maailmas vaid mõnisada isendit ning suure tõenäosusega sureb liik lähiajal kõikjal välja.

Me kõik oleme vastutavad

Samaaegselt on Saaremaal kogu Eesti ja ka laiema piirkonna elurikkuse hoidmisel endiselt kanda suur vastutus. Siin elab veel selliseid liike, kes on üliharuldased, teistes Eesti piirkondades juba välja surnud või keda ei ole peale saarte mujalt kunagi leitudki.

Eesti Punases nimestikus omavad mitmed siinsed haruldased liigid kriitilist tiitlit “äärmiselt ohustatud”. See on kõige enam ohustatud liikide rühm, regionaalselt hävinutest kohe järgmine. Näiteks soontaimedest on äärmiselt ohustatud liikide rühma kantud kogu Eestis vaid ühes leiukohas Viidumäel esinev Gallia tarn, vaid mõnes paigas Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav peen jänesekõrv, ainult Abrukal kasvav uimastav varesputk, Kuusnõmme poolsaarel kasvav haruldus lääne-sõlmhein jpt.

Nimetatud üliharuldaste liikide Saaremaa kasvukohtade säilimine ja kohati ka toetav hooldamine hoiab ära Eesti floora nimestikus nende nimede taha sünge sõnapaari “regionaalselt väljasurnud” ilmumise. Sarnaselt kriitiline, äärmiselt ohustatud liigi staatus on hetkel ka näiteks kahel kogu Eestis vaid Saaremaal esineval samblaliigil (süstlehine pisisammal ja tömbilehine tiivik). Mõlemad liigid kasvavad siin vaid ühel väga piiratud alal ning neid mõjutav olulisim ohutegur on samuti sarnane – turistide põhjustatud tappev tallamiskoormus.

Eriti ohustatud kategooria liikide seas on Saaremaa haruldastest taimedest näiteks loim-vesipaunikas, vahelmine lõokannus, tuhkpihlakas, kivi-kurereha. Nende liikide levila piirdub meil piiratud aladega Saaremaal ja Hiiumaal.

Esimesed tagasihoidlikud edusammud

Loomaliikide säilimise osas on Saare maakonnal kogu Eesti ees oluline vastutus, näiteks vaid Abruka laialehises metsas elava väike-võrajooksiku, Linnulahe ümbrusest leitud luha-pisiteo, juba nimetatud juttselg-kärnkonna, tutka, merivardi, tõmmukajaka, must-toonekure, niidurüdi, roherähni, kirjuhaha ja veel mitme linnuliigi osas.

Eriti ohustatud kategooria imetajatest on Saaremaaga lähedalt seotud viigerhüljes. Tema saatus sõltub nii inimtegevusest kui ka globaalsetest kliimamuutustest. Eestis looduses väljasurnud Euroopa naaritsa metsiku asurkonna taastamine teeb Hiiumaal esimesi olulisi edusamme. Võimalik, et eeluuringute tulemusel tehtava otsuse valguses on ka Saaremaal võimalus anda oma panus selle kogu Euroopas väga suures ohus oleva imetajaliigi taastamisse.

Maa elustik on pidevas muutumises. Inimese ülesanne ja vastutus on jälgida, et elurikkusega toimuvad loomulikud evolutsioonilised protsessid ei muutuks ühel hetkel fataalseks liikide väljasuremiste jadaks. Ei ole mõistlik kaotada enda kõrval aastatuhandeid elanud naabreid. Me oleme ju ka ise vaid üks miljonite seas.

Tõnu Talvi
keskkonnaameti
looduskaitse bioloog

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 151 korda, sh täna 1)