Tumala küla areng (26)

Tumala küla on viimasel ajal sageli ajaleheveergudel tähelepanu pälvinud. Minu nimi ka alati ära nimetatud. Tahan Saaremaa rahvale asja oma poolt vaadatuna valgustada.

Minu vanavanemad Eduard ja Marie Ratassepp olid Tumala kooli õpetajad ja asusid Saare kinnistule elama selle kooli tõttu. Ka minu isa oli Tumala kooli õpetaja ja ise lõpetasin selles koolis 8. klassi ja kasvasin siin üles.
31.10.2009 ilmus ajalehes Meie Maa Janne Nurmiku artikkel “Tumala mõisa arendamine seisab naabrite tüli tõttu”. Mina olen üks neist naabritest.
Oma artikli avaldan ajalehes Oma Saar, sest kui suvel käisin Meie Maa toimetuses, siis tunnistati mulle avalikult üles, et nemad seal on hr Tiit Põllu sõbrad.

Eks ikka ole tähtis, “kes kellega käib”, ja tundub, et hr Tiit Põllul on sõpru alates politseist kuni maavalitsuseni. See on mulle selgeks saanud aastase kirjavahetuse kaudu erinevate ametiasutustega.
Lühidalt nüüd siis asjast ka. Meie Maa artikli pealkiri on juba eksitav.

Tumalas ei taheta mõisakompleksi arendada (mõisakompleksi kuulub ka minu omandis olev mõisa ait ja veel kahe pere valduses olevad hooned), vaid tahetakse kahtlasel teel omandisse saadud endise koolitalu looduskaitse all olevatel maadel äriprojektina turismikeskust rajada. 1932. a valla rahaga ehitatud koolimaja on plaanis maha lõhkuda ja 7 hektarit külalismaju ja teenindushooneid täis ehitada, parki suur saun jne. Ainus asi, mis perek Maripuudel mõisast on säilinud, on pargi jäänused.

Elanike kasutada olnud allee ja kabelitee, mis viib nende metsakinnistutele, on plaanis sulgeda suure väravaga, allee äärde, minu kinnistu piirile ja ümberringi on ette nähtud 2-m plankaed, sest vald on teed perek Maripuudele maha müünud. See plankaed sulgeb ka minu kinnistu värava, mis on ainus võimalus maja teenindada ja ehitusmaterjaliga juurde pääseda.

Ühe kinnistu detailplaneering muudab kogu küla elu, sunnib uued teed ja juurdepääsud rajama märgalale ja tegema suuri kulutusi, et edasi elada.
Sellest hr Tiit Põld lehes ei räägi.
Minu kinnistu kiviaed viidi minema, sest see kuuluvat ka Mõisa kinnistule. Eks need kivid siis toodi teiselt poolt üle allee minu vanavanemate kinnistu piirile ja nüüd viidi jälle tagasi. Välja kinnistu kiviaed kuuluvat ka neile.

Tee sulgemiseks värava ehitamise plaan ja kiviaedade omastamine on võimalikuks saanud vaid piirikivide ümberpaigutamise tõttu. Selle avastasin eelmisel suvel, sest kinnistu nurgas olev põõsas asuv strateegilise tähtsusega piirikivi oli maa peal. Minu piirikiviga ühel joonel olema pidanud teise piirinaabri kivi on üldse kadunud.
Hr Tiit Põld väidab, et selliseid asju ei saa juhtuda, ja on korraldanud mitu “teatrietendust” pealkirjaga “Piirikivid”. Oma juuresolekul lasi ta täiesti seadusevastaselt minu piirikivi tagasi maa sisse kaevata. Kuuldavasti on tal selliste etendustega pikaajaline praktika.

Külaelanike eest on detailplaneeringuga seotud infot varjatud, neid rumalaks peetud ja alavääristatud.
Hr Tiit Põld on ametnikuna asunud Mõisa kinnistu omanike poolele ja võitleb avalikult külaelanike vastu, õhutades vaenu. Perekond Maripuu käitub ülbelt ja nõuab oma õigust.
Tumala elanikud, metsakinnistute omanikud ja nende pärijad kogusid allkirju teede sulgemise vastu, soovivad mahamüüdud teede sundvõõrandamist ja turismikeskuse keskkonnamõjude uuringut.

Detailplaneering tuleb ümber teha ja külaelanikega kooskõlastada.
Kogu südamest soovivad elanikud ümbruse kordategemist ja seda, et looduskaitse all olev park ja koolimaja oleksid külakeskusena kasutusele võetud. Miks vald seda ei tahtnud?
Eraldi teema on, kas selline vallaametnik nagu Tiit Põld peaks maksumaksja kulul palka saama.

Leeni Simm


Seisukoht artikli kohta

Endine Tumala mõis, hilisem koolimaja ja sinna juurde kuuluv maa on Leeni Simmi jaoks helgete mälestuste maa. Teatavasti Nõukogude ajal oli kõik kõigi oma. Ümbruskonna elanikud mäletavad kooli, hilisemalt kolhoosi korraldatud üritusi nii koolimajas kui ka jaanipäevi õues, meenutused on positiivsed.

Siis jõuab kohale ehmatav tõsiasi, et nii hoonetel kui maal on omanik. Lapsepõlvemaa on ära võetud.
“Omavalitsuste ja üldkasulikkude organisatsioonide maaga varustamise seaduse” alusel 1934. a eraldatud maakoha “Tumala koolitalu” mõõtis samal aastal maamõõtja Johan Pallo.
Nende piiridega pidid nõustuma ka Leeni Simmi vanavanemad. Miks?
Pärast Eesti iseseisvumist alanud maareformi käigus tuli aluseks võtta säilinud vanad kaardid.

Vana Tumala koolitalu kaart oli olemas ja nii tehtigi.
Tekkinud olukorrast sai Leeni Simm kõige rohkem informatsiooni minu käest. Olin tema jaoks sõnumitooja. (“Sõnumitooja on kõiges süüdi ja tuleb kindlasti maha lüüa.” Nii on ajalooliselt.)
Aga helgeid mälestusi tuleb kaitsta ja sellest ka Leeni Simmi küsimused erinevatele ametkondadele, kellel pole alust minust palju erinevat infot ega seisukohti anda. Siit tulenes arvamus, et nad on minu sõbrad. Ajakirjanikud saavad kergemini aru minu seletustest (see pole ju nende lapsepõlvemaa) ja on ka minu sõbrad, kuigi ma pole neid näinudki.

Omanikud soovisid algatada planeeringu, tellisid plaanid ja seletuskirja. See on planeerimisprotsessi esimene etapp. Vald pani ajalehte teate ja saatis naabritele, külaelanikele kirjad kutsetega planeeringu tutvustusele. Tutvustusel selgusid vastuolud, erinevad soovid. Volikogul, kes on tulevikus planeeringu vastuvõtja ja kehtestaja, tuleb kindlasti arvestada külakogukonna ja naabrite põhjendatud soove. Arvestada tuleb ka omanike seadusest tulenevaid õigusi. Planeering on kompromiss. Vallavalitsuse nägemus oli ühene teede suhtes: kõik peavad koju ja oma maadele saama.
Optimistina loodan, et ühisele arusaamisele jõudmine on võimalik.
“Teatrietendus” piirikivide osas oli Leeni Simmi poolt kokku kutsutud, seal viibisid naabrid, kohalik konstaabel ja maamõõtjad, kes varem olid Leeni Simmile maa mõõtnud.

Omanikel ei ole kavas endist koolimaja Mõisa maaüksusel lammutada. Ei ole varjatud infot külaelanike eest ega neid rumalaks peetud. Ametnikuna ei ole Tiit Põld asunud Mõisa kinnistu omanike poolele, kusjuures nemad jälle arvavad kirjalikus protestikirjas, et olen Leeni Simmi poolel. Tänan Leeni Simmi protestikirjades ja ka artiklis esitatud seisukohtade ja tema nägemuste eest planeeringu kohta.

Tiit Põld
Orissaare valla planeeringute ja
maakorralduse peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 197 korda, sh täna 1)