Paakspuumeest ja meemaiastest nugistest (2)

Paakspuumeest ja meemaiastest nugistest

MESILINNUD ON TALVITUMISEKS VALMIS: Mesinik Taavi Väli kontrollis veel eile oma mesilat veendumaks, kas kõik on talve tulekuks tehtud.
Foto: Peeter Kukk

18-aastase mesinikukogemusega Orissaare valla mehe Taavi Väli tiivuliste toodetud paakspuumesi, mis oktoobri keskel võitis Põlvamaal Kanepi vallas Varbuse mõisas toimunud esimesel üleriigilisel konkursil “Kuldne maius 2009” esikoha, on nõutav kaup nii Saare- kui ka mandrimaal.

Eelmise nädalala Maalehes hoiatab Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimur Lauge artiklis “Kodumaise mee nappus kergitas hinda” kõiki kohalikust meest lugupidavaid tarbijaid: “Meil Saaremaal saab mesi varsti otsa.”

Kuressaares Nooruse tänaval mett turustaval Taavi Välil ei olnudki üleeile meesoovijaile linnumagusat pakkuda. Õnneks mehel mett veel jagub. Küsijaile sai ta öelda, et mõne päeva pärast võivad nad mee järele tulla. Selleks ajaks jõuab ta uue müügikoguse korralikult pakendada. Nõnda siis on ostjail võimalik hüva kraami, mis äsja kõrge tunnustuse pälvinud, osta otse mesinikult.

Kuigi Maaleht kirjutas, et kodumaise mee nappus kergitas selle hinda, pole Taavi Väli kilohinnale sentigi lisanud. Mesinikult ostes saab magusasõber ehtsa saaremaise toote kätte kilohinnaga 75 krooni.
Üleöö tuntuks saanud füüsilisest isikust ettevõtja Taavi Väli hakkas mesindusega tegelema venna õhutusel.

1991. aastal sai ta vennalt, samuti tuntud mesindusspetsialistilt Leevi Välilt kaks taru mesilasperedega. Kui 18 aastat tagasi võis Taavi mesilastega tegelemist hobina võtta, siis nüüdseks annavad peaaegu sada mesilasperet talle pidevalt tööd.
“Olen ühendanud töö ja hobi – meeldiva kasulikuga. Selle üle on mul küll heameel,” märkis mesinik.

Kahest mesitarust alguse saanud hobitegevus on kaheksateist aastaga kasvanud saja taruga mesilaks, kus suvekuudel jagub peremehel viis päeva nädalas tööd varavalgest hilisõhtuni.
Taavi Väli mesilat ei tasu otsida ühest konkreetsest paigast. Sadakond taru paiknevad kaheksas kohas kolme valla territooriumil. See teeb mesiniku töö keerukamaks ja pingelisemakski, aga Taavi Väli ei kurda. Kui need väikesed tiivulised toovad põldudelt ja metsa alt oma pisikestesse majakestesse niipalju linnumagusat, et sellega rõõmustada nii peremeest kui ka väga suurt hulka tarbijaid, siis mida veel tahta!

Aastatoodang sõltub ilmast

Rekordsaake Taavi Väli oma hoolealustelt ei oota. Tähtis on, et mesi oleks kvaliteetne ja seega maitsev. Selle eesmärgi on mesinik saavutanud. Tänavust aastat peab kogemustega mesinik mee tootmise seisukohast normaalseks. Üks mesilaspere andis keskelt läbi 40 kilo mett.

Kogutoodanguks kujunes tublisti üle kahe tonni nõutavat kaupa.
Meie paaritunnise vestluse ajal helistati ettevõtjale 6–7 korda. “Täna tuli mul inimesi kurvastada, vastates, et turustamisvalmis mett momendil pole. Püttidest purkidesse panek võtab oma aja. Õnneks praegu veel mett jätkub,” andis Taavi Väli osta soovijaile lootust.
Paljud ei pidanud vaevaks ettevõtja ise üles otsida. “Tulge tuleval nädalal!” lohutas peremees kliente.

Nõnda siis on tänavune aasta meetootjaile meeltmööda – turgu jagub. Mee ostmine on suurenenud just külmade ilmade tulekuga. Tohtrid soovitavad inimestel mett tarbida haiguste ennetamiseks. Profülaktika mõttes võiks iga inimene just praegu, (sea)gripiohtu silmas pidades iga päev manustada tsipake küüslauku ja vähemalt supilusikatäie mett.

“Ma mäletan aega, kui laod olid mett täis, ja siis tekkis küll tunne, et kuidas edasi minna. Kolm-neli aastat tagasi mõtlesime mesilasperede vähendamise peale, kuna toodangut polnud kuhugi turustada. Eelmisel aastal ületas nõudmine aga pakkumise ja sel aastal võib samamoodi minna,” arutles Taavi Väli.

Paakspuu, roosa ja valge ristik, ohakas, paju ja kanarbik

Paakspuumett peab Taavi Väli ka ise vahest kõige maitsvamaks ja paakspuid õnneks Saaremaal jagub. Paakspuumeel on veel üks omadus: see ei kristalliseeru. Mesinikule endale maitseb imehästi veel pajumesi. Kevadel pajude õitsemise ajal on Taavi Väli mesilinnud ka pajudelt agarad nektarit koguma. Väga heaks meeandjaks peab Väli roosat ristikut. Väga hea meetaim on ka valge ristik.

“Valge ristiku põldudel näeb suvel väga palju mesilasi. Saaremaal ja mujalgi on valgest ristikust saanud üks peamisi korjetaimi,” pajatas Taavi Väli.
Vaarika õitsemist ei maga mesilinnud samuti maha. Metsamarja õitest kogutud nektarist “nikerdavad” mesilinnud punaka tooniga mee.

“Võilille õitsemise ajal on kohe näha, kuidas tarudesse mett sisse tuleb. Tingimuseks on muidugi niiskus ja soojus. Kui rääkida suve teise poole taimedest, siis üks hea taim on mesikas. Varasematel aastatel kogusid mesilased kunagiste suurmajandite sööti jäänud põldudelt nektarit ka ohakatelt. Muide, ohakas on väga hea meeandja. Paljud kolleegid on öelnud, et kui kesapõllud otsa lõppesid, siis lõppes nagu mesigi otsa. Õnneks leidub ohakaid looduslikes kasvupaikades Saaremaal üsna palju,” konstateeris Taavi Väli.

Üheks kindlamaks meeandjaks peetakse kanarbikku. Kahjuks on seda meetaime Väli mesilate piirkonnas üsna vähe. “Eelmisel aastal ei tundnud ma tarus enam kanarbiku lõhnagi. Aeg oli vist liigniiske,” rääkis Väli.
Kanarbikumee saamiseks on mesinik tarud viinud otse Saikla sohu. “Kanarbiku eeliseks on see, et ta annab juba 15 kraadi juures nektarit. Teised meetaimed tahavad üldiselt soojemat ilma, vähemalt 20-kraadist päevasooja,” märkis Väli.

Suve jooksul tuleb ettevõtjal tarusid transportida mitu korda. Ikka selle nimel, et mesilindude ninaesine rikkalik oleks. Maaomanikega on mesinik kenasti kaubale saanud. Tänutäheks viib ta neile igal sügisel kolmeliitrise purgitäie kosutavat toidulisandit.

Karude asemel nugised ja tihased

Saaremaal mesilasi ähvardavaid karuotte õnneks pole. Paraku jagub mesilindudele vaenlasi siinmailgi. Tihased ja nugised on avastanud triki, kuidas tarru mesilaste juurde pääseda või mesilinde majakesest välja meelitada.

“Talvel on probleemiks tihased. Märtsikuus tulevad järgmised vaenlased ja need on nugised. Nad hakkavad vägisi mesitarudesse sisse tungima. Korpustarud on nugise hambajälgi täis. Nad saavad jagu isegi põhja all olevast traatvõrgust. Vahepeal olid mul plastikust tehtud tarud. Üks nugis oli sinna augu sisse närinud, pistis pea avast sisse ja hakkas kärge sööma. Mesilased olid pagenud taru teise nurka ja kui ma selle avastasin, siis nad õnneks veel elasid,” pajatas Taavi Väli uskumatuna näiva loo röövelikkest nugistest.

Tihased aga toksivad taru pihta seni, kuni uimased mesilased uudishimust pea lennuavast välja pistavad ja siis naksavadki sulelised pisema tiivulise endale toiduks.


FIE Taavi Väli

Mee esmatootmine ja sellega seonduvad tegevused.
Aastatoodang 2,5 tonni mett.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 255 korda, sh täna 1)