Töötus tuleb peatada siin ja praegu (11)

Töötus tuleb peatada siin ja praegu

 

Selleks korraks on valijad oma valiku teinud. Elu läheb tagasi oma tavapärastesse rööbastesse, mis praegust aega arvestades on õige rasked, sügavad ja porised. Raske aja üleelamiseks peame kõik senisest enam üles näitama hoolivust ligimeste suhtes. Lähiaja suurimaks väljakutseks peab saama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil töötuse peatamine, siin ja praegu, mitte seal ja tulevikus.

Olukord on murettekitav

Tänased riigivalitsejad lubavad töötutele abi suuresti tähtsate nn viisaastakustrateegiate koostamise kaudu. Ainult pikaajaliste strateegiatega töötuse vastu võitlemisest on vähe. Ükski strateegia, olgu ta sõnastatud nii ilusti kui võimalik, ei lahenda olukorda iseenesest. Tänasel päeval on valitsejatelt vaja ennekõike reaalseid käegakatsutavaid tegusid, mis aitaksid vältida inimeste tööturult väljalangemist ja tooksid raskustesse sattunud peredele leiva lauale.

Iga nädal lisandub Eestis väidetavalt üle 500 töötu. Olukord on hull ja hullemaks läheb. Olukorra tõsidust võimendab asjaolu, et riik ei tea, kui palju on täna reaalselt töötuid. Seega ei tea riik, keda ja kui palju on vaja aidata. Töötukassa andmete kohaselt oli oktoobri lõpu seisuga 80 442 registreeritud töötut, mis teeb registreeritud töötuse määraks 12,3 protsenti.

Eelmisel aastal samal ajal oli töötute arv vaid 24 857. Seega on töötute arv aastaga kasvanud 69%. Statistikaameti hinnangul oli aga Eestis juba juuni lõpus tööta 92 000 inimest, mis teeb omakorda töötuse määraks 13,5 protsenti. Mitmete majandusekspertide hinnangul on Eestis tegelik tööpuudus paraku veelgi suurem, kuna kõik töötud ei ole töötukassas arvel. Ekspertide hinnangul on töötute arv ületanud 100 000 piiri ning lähiajal selle arvu vähenemist ei prognoosita.

Saarlased töötuse tõusu esirinnas

Saaremaa töötusest rääkides peab kahjuks tõdema, et olukord on väga halb. Oktoobris kasvas Eestis töötus enim Jõgevamaal ja teisena just Saaremaal. Oktoobrikuu lõpu seisuga oli Saaremaal töötukassa andmete kohaselt 1630 registreeritud töötut, mis teeb registreeritud töötuse määraks 11,1%. 2008. aasta oktoobri lõpus oli Saaremaal üle 430 töötu. Aastaga kasvas töötute arv Saaremaal seega 75%. Kuressaares oli töötukassa andmete kohaselt 2009. aasta oktoobri lõpu seisuga ca 700 töötut. 2008. a samal ajal 163 töötut – töötuse kasv 77%.

Töötus murrab sisse akendest ja ustest. Selle asemel, et võtta kätte haamer ja naelad ning asuda aknaid ja uksi parandama, jutustab praegune valitsus, kuidas nad visandavad alles uusi akende ja uste jooniseid. Haamrit ja naelu käes hoida on valitsusliikmete arvates alandav, kuna tootlikkus pidi nõnda madal olema. Vaat kui ükskord saame joonised valmis ja leiame akende ja uste valmistamise masina, küll siis kõik katkised aknad ja uksed asendatakse. Minu hinnangul on siis juba hilja, lihtsalt pole enam inimesi, kes jõuaksid abi ära oodata.

Töötuse vähendamiseks peab olema küll pikaajaline strateegia, kuid selle kõrval peab olema ka lühiajaline lähenemine. Täna peame ennekõike keskenduma lühiajalisele tegevuskavale. Hätta sattunud inimesed vajavad kohe abi. Töötuid tuleb tööturule tagasi tuua esimesel võimalusel. Mida pikemalt on inimene töötu, seda raskem on tal hiljem tööturule siseneda.

Iga tööturult eemal viibitud päev suurendab võimalust muutuda sõltuvaks sotsiaalabist, võõranduda ühiskonnast ja töötegemisest. Et nii ei juhtuks, tuleb kohe luua juurde sotsiaalseid töökohti, seda nii kogu riigis kui ka Saaremaal, kaasaarvatud Kuressaares. Kui riik ei suuda või ei taha rahastada sotsiaalsete töökohtade loomist, peaksid seda tegema linna- või vallavalitsused koostöös era- või kolmanda sektoriga.

Sotsiaalsed töökohad oleksid abiks

Sotsiaalsed töökohad võimaldaksid heakorratöödega teha Saaremaa ja Kuressaare puhtamaks. Pakkuda abistavat kätt eakatele ja erivajadustega inimestele, aidates neid igapäevases asjaajamises (näit toiduostmine poest) või valmistuda talviseks külmaperioodiks. Eakal oleks palju muretum, kui keegi aitaks lõhkuda talvepuud, need riita laduda ja ka ahju küdema panna.

Kasu saab ka teine pool. Sotsiaalsel töökohal töötajal ei kao ära korraga kogu sissetulek. Oluline on samuti, et inimesele on antud võimalus säilitada töötamise harjumus ning ta ei pea murest murtuna jääma nelja seina vahele musti mõtteid mõlgutama. Stressi tagajärjed on sageli pöördumatud: juuakse end põhja, vigastatakse ennast või lähedasi.

Kui on paigas töötuks jäänud inimeste tööturul hoidmise süsteem, on õige hetk süvendatult keskenduda pikemaajalisele strateegiale, mis looks suurema tootlikkusega töökohti, tooks riiki, linna või valda investeeringuid. Ükski aus investeering ei tule iseenesest, selleks peavad nii riigi kui ka linnade ja valdade juhid looma sobiva keskkonna, mis toetaks ettevõtlusinitsiatiivi ja kus ei oleks kohta kitsarinnalisel semukapitalismil, mis peab heaks ainult nn omade investeeringuid. Riigi ja kohalikud juhid peaksid varakult seisma ka selle eest, et Ostap Benderi tüüpi lehmakommionudest ärimehed ei saaks kuritarvitada töötajaid ja jätta maksud maksmata. Strateegia peab samuti keskenduma praeguse olukorra vältimisele tulevikus, kus riik on abitu ja saamatu töötuse vähendamisel ja leevendamisel.

Raskel ajal peame näitama üles suurt tolerantsust kõikide inimeste suhtes. Me ei saa ega tohi üles näidata lugupidamatust nõrgemate ühiskonnaliikmete suhtes. Me ei tohi lähtuda põhimõttest, et uppuja päästmine on uppuja iseenda mure. Me peame ulatama abikäe siin ja praegu ega tohi maha istudes lootma jääda päkapikkudele ja jõuluvanale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)