Eelolev nädal möödanikus

Täna sada kakskümmend aastat tagasi, 1889. aasta 14. novembril, sündis Põhja-Indias Allahabadi linnas tuntud advokaadi perekonnas Jawaharlal Nehru – sõltumatu India vabariigi esimene peaminister.

Lapsepõlves sai Nehru hea koduse kasvatuse ja hariduse. Tema haridustee jätkus Briti impeeriumi, mille koosseisu India kuulus, pealinnas Londonis. Kaks aastat õppis ta Inglismaa ühes paremas õppeasutuses Harrow koolis (Harrow
School), mille lõpetamise järel jätkas õpinguid Cambridge’i ülikoolis.
Pärast kodumaale naasmist 1916. aastal kohtus Nehru Mahatma Gandhiga (1869–1948) – India silmapaistva poliitiku ja vaimse liidriga. Temast sai Gandhi tulihingeline pooldaja ja kogu edasise elu sidus ta poliitilise erakonnaga, India Rahvuskongressiga. Inglise koloniaalvõimud arreteerisid Nehru üheksal korral, kui aga India saavutas 1947. aastal sõltumatuse, sai just temast noore riigi esimene peaminister. Sellesse ametisse jäi Nehru kuni surmani 1964. aasta mais.
Jawaharlal Nehru valitsemise ajal ajas India rahvusvahelisel areenil ranget mitteühinemispoliitikat. Seepärast olidki lääneriikide valitsused üllatunud, kui Nehru tegi 1955. aastal visiidi Moskvasse, kus allkirjastas mitu majanduskokkulepet. Samas unustasid lääneriikide juhid tookord, et kuus aastat varem (1949) oli India peaminister külastanud Washingtoni.
Mis aga puudutab visiiti Nõukogude Liitu, siis jäi Nehru oma põhimõtetele kindlaks. Naasnud kodumaale, meenutas ta ühel pressikonverentsil, kuivõrd soe ja südamlik vastuvõtt oli talle Moskvas osaks saanud. Seejuures lausus ta aga: “Nõukogude Liit on suur maa ning me soovime elada temaga rahus ja sõpruses. Kuid mina isiklikult sellel maal elada ei tahaks. Sellel maal (Nõukogude Liidus – toim) ei valitse seadused, vaid inimesed.”

Viiskümmend viis aastat tagasi, 1954. aasta 14. novembril, tõugati riigipöörde tagajärjel võimult Egiptuse president Muhammad Naguib (1901–1984), tema asemel haaras võimu Gamal Abdel Nasser (1918–1970).
1956. aastal võttis Nasser kasutusele riigi uue nime – Egiptuse Sotsialistlik Vabariik. Tõsi, sõnast “sotsialism” oli sel mehel vägagi veider ja mõnevõrra kodukootud arusaam. See aga ei takistanud Nasseril külma sõja päevil saamast Nõukogude Liidu üheks tähtsamaks liitlaseks Lähis-Ida regioonis.
1956. aasta suvel natsionaliseeris Egiptuse valitsus ootamatult Suessi kanali, mille tagajärjel puhkes külma sõja üks tõsisemaid kriise. Briti, Prantsuse ja Iisraeli väed saabusid Siinai poolsaarele ja hõivasid kanali piirkonna. Samas USA oma Lääne-Euroopa liitlaste tegevust ei toetanud, sest Washington nägi selles Londoni ja Pariisi katset säilitada oma koloniaalvõim. Tagajärjeks oli, et konfliktipiirkonda saabusid ÜRO rahujõud.
Ka hiljem oli Nasser mitmete piirkondlike konfliktide initsiaator. Sellest hoolimata andsid Moskva võimukandjad talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Gamal Abdel Nasser suri infarkti 1970. aastal, olles vaid 52-aastane.

Ja veel Lähis-Idast: sada nelikümmend aastat tagasi, 1869. aasta 17. novembril, avati pidulikult laevaliikluseks Suessi kanal – veetee, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Selle sündmuse auks kirjutas Giuseppe Verdi (1813–1901) oma surematu ooperi “Aida”.
Kanali ehitasid prantslased insener Ferdinand de Lessepsi (1805–1894) juhtimisel. Enne Suessi kanali rajamist oli meresõit Euroopast Indiasse väga pikk ja vaevanõudev, sest sõita tuli ümber Aafrika mandri. Kanalil pole lüüse, selle pikkus on ligi 160 km.

Seitsekümmend viis aastat tagasi, 1934. aasta 18. novembril, astus stalinlik Nõukogude Liit Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija). Võimalikuks sai see pärast seda, kui Natsi-Saksamaa oli 1933. a sügisel sealt lahkunud. Nõukogude Liidu tookordne välisasjade rahvakomissar pidas Rahvasteliidus vihaseid ja sütitavaid kõnesid, milles mõistis hukka agressiooni, natsismi ja fašismi.
Kuid pärast seda, kui Stalin oli 1939. a augustis Hitleriga kokkuleppe sõlminud, ründas Punaarmee Soomet. Selle agressiooni eest heideti Nõukogude Liit 1939. a detsembris Rahvasteliidust välja. Kohe ilmus Pravdas karikatuur: sellel oli kujutatud Rahvasteliidu nõupidamiste saali, kus inimeste asemel istusid lambad. Allkiri – AssamBLEJUT (tõenäoliselt sõnadest assamblee ja köötsima /vene k blevat)
Urmas Kiil

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)