Ida-Saksamaa taastamine on maksma läinud enam kui triljon eurot

Ida-Saksamaa taastamine on maksma läinud enam kui triljon eurot

NOSTALGILINE: Ka kaks aastakümmet pärast Berliini müüri langemist on kommunistliku Saksamaa sümboolikaga esemed ikka veel nõutud kaup.
Foto: Internet

Teadlased on välja arvutanud, et pärast ühinemist on kunagise kommunistliku Ida-Saksamaa majanduse taastamine Saksa riigikassale maksma läinud ligi 1,3 triljonit eurot. Ekspertide arvates peaks elatustase riigi ida- ja lääneosas võrdsustuma aastatel 2019-2020.

Kaks aastakümmet pärast Berliini müüri langemist sõltuvad Saksamaa idaosas asuvad nn uued liidumaad ikka veel vanade liidumaade abist ja toetusest. Sellest teatas nädala alguses Saksamaa üks juhtivaid päevalehti Die Welt viitega Halle majandusuuringute instituudi (Institut für Wirtschaftsfor
schung Halle) aruandele.

Kõnealusest dokumendist selgub, et 1991. aastast peale on ühtse Saksamaa idaregioonid saanud toetusi kogusummas 1,3 triljonit eurot (u 20,4 triljonit krooni ehk 1,13 triljonit krooni aastas; võrdluseks olgu siinkohal ära toodud, et Eesti riigi käesoleva aasta teise lisaeelarve tulude maht on veidi üle 80 miljardi krooni).

Lõviosa kõnealusest summast (ligi 67%) on kulutatud mitte majanduse edendamiseks, vaid sotsiaalsete toetuste, abirahade ja pensionide maksmiseks. Sellega seoses märkis üks aruande autoritest Joachim Ragnitz, et viimastel aastatel pole sotsiaalsed väljamaksed mitte vähenenud, vaid on majandussurutise tõttu hoopis suurenenud.

Elatustase võrdsustub alles 10 aasta pärast

Kõigest hoolimata on saksa majanduseksperdid siiski optimistlikult meelestatud. Nende hinnangul peaks elatustase Saksamaa ida- ja lääneosas võrdsustuma lähema kümne aasta jooksul.

Viimastel aastatel on riigi ida- ja lääneosa erinevus märkimisväärselt vähenenud. Seda väitis nädalalehele Bild am Sonntag Saksamaa siseminister Thomas de Maziere, kelle juhitav ametkond vastutab uute liidumaade taastamise eest. Ministri sõnul kaovad erinevused vanade ja uute liidumaade vahel lähema kümne aasta jooksul, s.o kas aastaks 2019 või 2020.

Sellega seoses meenutab leht, et 2019. aastal aegub nn solidaarsuse pakti tähtaeg. Pakt kohustab Lääne-Saksamaa liidumaade elanikke praegu maksma erilist maksu, mis läheb täielikult riigi idaosas asuvate uute liidumaade taastamiseks.

Ametiühingud kurdavad palgaerinevuste üle

Samal ajal pööravad Saksamaa ametiühingud aga tähelepanu asjaolule, et riigi lääne- ja idaosa tööturg on ikka veel märkimisväärselt erinevad. Nii näiteks on töötus uutes liidumaades ligi kaks korda kõrgem kui neis piirkondades, mis varem kuulusid Lääne-Saksamaa koosseisu.

Lisaks on idaosa elanikel võimalik tööd leida vaid neil erialadel, kus palk on riigi keskmisest väiksem. Seepärast ongi paljud idasakslased sunnitud (nagu 20 aastat tagasi) tööotsingutel oma kodudest lahkuma. Teenistuse leidmiseks tuleb neil sõita vanadesse liidumaadesse, kus vajatakse odavat tööjõudu.

Kõigest sellest kirjutab nädalaajakirja Der Spiegel veebiväljaanne.

Edevuse laat: Sarkozy kirjutas ümber Berliini müüri ajaloo

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy parandas sel nädalal oma huvides Berliini müüri ajalugu. Oma blogis kinnitab Prantsuse riigipea, et 1989. aasta 9. novembril osales ta isiklikult müüri lõhkumisel. Sõnade tõestuseks on Sarkozy lisanud foto, millel kakskümmend aastat noorem Sarkozy, kirgas käes, jagab vihatud müürile kirglikke hoope.

Kuid ametlikel andmetel oli 34-aastane Nicolas Sarkozy, kes siis oli Neuilles’ linnapea, 1989. aasta 9. novembril hoopis Pariisis. Seetõttu on tõenäoline, et Berliini müüri juurde jõudis ta heal juhul alles paar päeva pärast ajaloolist sündmust.

Sarkozy ise väidab aga, et 9. novembri hommikul aimas ta sündmuste käiku ette. Seepärast olevat ta kiirustanud Berliini, et olulises ajaloosündmuses osaleda. Samas nendivad paljude Euroopa ajalehtede korrespondendid, et kakskümmend aastat tagasi ei osanud inimesed Pariisis ega Berliinis 9. novembri hommikul veel aimatagi, et just sel õhtul kukub müür kokku.

“Lääne-Saksamaa raadio- ja telejaamad hakkasid Berliini müüri juures toimuvast rääkima alles kell kaheksa õhtul,” meenutab ajakirjanik Alain Aufray Pariisi ajalehes Libération. Veel enam, Berliini müüri purustamine algas idapoolt, Lääne-Berliinis alustati sellega alles järgmisel päeval, see on 10. novembril.

Oma blogis väidab Sarkozy, et ta lõhkus Berliini müüri koos Prantsusmaa hilisema peaministri Alain Juppega. Too aga teatas hiljutises teleesinemises, et sõitis Berliini alles 1989. aasta 11. novembril.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 111 korda, sh täna 1)