Pressiülevaade: Kui ajalugu lõhki läks

Maailma ajakirjanduse üks keskseid teemasid sel nädalal oli Berliini müüri langemise 20. aastapäev. Ajalehed kirjutavad, et võtmerolli etendas häbiväärse müüri langemisel Mihhail Gorbatšov, kuid märgitakse ka seda, et müüri lõhkumisele seisid ägedalt vastu Margaret Thatcher ja François Mitterrand.

Ajakirjanik Rodric Braithwaite kirjutab Briti majanduslehes The Financial Times, et kaks aastakümmet tagasi alanud demokraatlike muutuste eest on Ida-Euroopa riigid suure tänu võlgu perestroika autorile Mihhail Gorbatšovile.
Gorbatšovi on palju kritiseeritud, ja seda nii Läänes (selle eest, et ta ei võtnud kasutusele piisavalt kiireid ja radikaalseid meetmeid) kui ka Venemaal, kus paljud peavad teda “reeturiks, kes lagundas võimsa riigi”. Braithwaite on aga veendunud: “Kui poleks olnud teda, oleks kommunismi kokkuvarisemine Euroopas kujunenud palju verisemaks ja kestnud kauem.”

Pariisi õhtulehe Le Monde korrespondent Daniel Vernet on teinud Gorbatšoviga pikema intervjuu. Sellest ilmneb, et Nõukogude Liidu endist presidenti valdavad väga vastuolulised meeleolud: ühest küljest uhkus selle üle, et just tema oli nende reformide algataja, mis lõppkokkuvõttes viisid Euroopa vabanemiseni külma sõja ikkest, ja teisalt kahetsus, et kõige selle tagajärjel lagunes ka Nõukogude Liit. Ta on tänaseni veendunud, et võimalik olnuks saavutada kaks teineteisele vasturääkivat eesmärki: taastada rahvaste suveräänsus ja säilitada Nõukogude Liit.

Hiljuti avalikustas Prantsusmaa salajased dokumendid, mis puudutavad Berliini müüri langemist: neist selgub, et Briti peaminister Margaret Thatcher seisis kahe Saksamaa ühinemisele jõuliselt vastu. Nii kirjutab Londoni konservatiivne päevaleht The Times.
Prantsuse diplomaatide konfidentsiaalsetest märkmetest ilmneb, et leedi Thatcher väljendas korduvalt kartust Saksamaa ühinemise suhtes ja soovis teha koostööd Venemaaga, et seda protsessi tõkestada.
“Kohl (Saksamaa tookordne kantsler – toim) on kõigeks valmis,” olevat Thatcher öelnud, kui kohtus 1990. aasta 13. märtsil Londonis prantsuse ärimeestega. “Ta (Kohl) on muutunud hoopis teiseks inimeseks, ta ei tunneta oma tegelikku kohta… Vaadake ainult, kuidas ta käitub, kui kohtub Gorbatšoviga,” hoiatas Thatcher, lisades, et 1990-ndad aastad algavad eufooriaga ja on tõsine risk, et need lõpevad suure katastroofiga. Õnneks Thatcher seekord eksis.

Itaalia ajalehe Corriere della Sera korrespondent on aga vestelnud Saksamaa praeguse kantsleri Angela Merkeliga, kes oli 20 aastat tagasi Ida-Saksamaa kodanik. Diktatuuri päevil elas Angela Merkel kõige tavalisemat elu – ei mingit kangelaslikkust ega patriotismi. “Ma ei olnud režiimi toetaja, kuid samas polnud ma ka inimõiguste eest võitlev dissident. Ma ei töötanud kommunistliku riigi vastu… Kuid kuna minu isa oli elukutselt vaimulik, siis sundis juba see asjaolu mind režiimi suhtes kriitilist hoiakut võtma. Mul oli alati oma arvamus,” räägib Merkel.
Ida-Saksamaad nimetab Merkel ebaõigluse riigiks, kus valitses proletariaadi ehk töölisklassi diktatuur, mistõttu töölised pidid olema kõik, ka need, kel oli kõrgem haridus. “Kuid oma elust välja visata ma Ida-Saksamaal elatud aega ju ei saa,” tõdeb ta.
Angela Merkel tunnistab ausalt, et Berliini müüri langemise ajal oli ta saunas. Läänt oli ta näinud vaid televiisorist ja see ühiskond talle eriti ei meeldinud. “Üsna tihti vaatasin ma Lääne detektiive ja osaliselt just nende filmide alusel kujuneski mul arusaam Läänest,” ütleb ta, lisades, et tookord tundis ta end palju mugavamalt Moskvas või Budapestis.

Sama ajaleht – Corriere della Sera – avaldas ka usutluse Venemaa peaministri Vladimir Putiniga. Ajakirjanik Fabrizzo Dragosei märgib, et Berliini müüri varisemise ajal tegeles Putin Dresdenis asuvas KGB esinduses aruande koostamise ja dokumentide uurimisega. See sündmus pani aga punkti ühele episoodile Putini kui KGB kaastöötaja elus. Pärast müüri langemist naasis ta Peterburi, kus, jäänud ootamatult teenistuseta, kavatses isegi taksojuhina tööle hakata.
Ida-Saksamaale oli Putin jõudnud 1985. aastal. Seal töötas ta õlg õla kõrval Stasi kolleegidega. Reedeti käis ta nendega õlut joomas ja võttis kaalus juurde üle 12 kg. Noor polkovnik Putin tegeles Saksamaal uute allikate värbamisega, teabeanalüüsiga ja info edastamisega Moskvasse. Nii väidab Corriere della Sera.
Kui Putin meenutab aga 20 aastat tagasi toimunud sündmusi, muutub tema meeleolu nukraks. “Ausalt öeldes oli mul kurb, et Nõukogude Liit kaotas oma positsioonid Euroopas. Kuid ma sain aru, et struktuur, mis on üles ehitatud eraldumisele ja müüridele, ei saa püsida kaua,” konstateerib ta.
Neil päevil, mil müür langes, tegelesid KGB kaastöölised dokumentide hävitamisega. Pabereid oli nii palju, et ükskord läks ahi koguni lõhki, meenutab Putin. Vaid kõige tähtsamad dokumendid saadeti erilennukiga Moskvasse.
Ööl vastu 5. detsembrit haaras aga rahvamass Dresdenis asuva Stasi peamaja oma kontrolli alla. Hommikul lähenesid inimesed majale, kus asus KGB residents. Nõukogude eriteenistuse töötajad helistasid läheduses asuvasse sõjaväeossa ja palusid abi. Vastus oli eitav: “Me ei saa midagi ette võtta Moskva loata, Moskva aga vaikib.”
Siis oli Putinil esimest korda tekkinud tunne, et Nõukogude Liitu de facto enam ei eksisteeri. Ta läks tänavale, revolver käes. Putini sõnul olevat teda saatnud veel üks relvastatud sõdur. Rahvamassile olevat Venemaa tulevane peaminister end tutvustanud kui tõlki ja öelnud, et de jure asuvad nad Nõukogude Liidu territooriumil. Selle peale olevat rahvas hoone ründamisest loobunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)