Maakonna omavalitsusjuhid järgmiseks neljaks aastaks (10)

Alustame 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel ametisse nimetatud omavalitsusjuhtide tutvustamist. Avaldame nende esmaseid mõtteid ja saame teada, mida nad kavandavad ja milliseid arenguperspektiive oma vallas oluliseks peavad. Oma Saare toimetus soovib kõigile edu ja tarkust igapäevatööks!

KÄRLA VALD

Volikogu esimees Ülar Tänak: Üle tuleb vaadata valla arengukava ja üldplaneering ja alustada 2010. aasta eelarveprojekti koostamist. Kärla valla suurim mure viimastel aastatel on oma perearsti puudumine. Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on luua tingimused, et meile tahetaks perearstiks tulla.

Ka lastega seonduv on meie jaoks väga tähtis. Lasteaia remondi lõpuleviimine, huvihariduse edasiarendamine, rahvamaja kaasajastamine – need on esmased vajadused, mis meelde tulevad. Jätkuvalt püüame tagada toimetuleku raskustesse sattunud peredele. Kindlasti soovime parandada valla allasutuste koostööd ja toetame külaseltside tegevust. Et arenguga edasi minna, tuleb esmalt asjad põhjalikult läbi mõelda ja plaanid paika panna. Järgmine aasta tuleb meil kindlasti uute arengute kavandamise ja projekteerimiste aasta.

Vallavanem Villi Pihl: Esmajärjekorras tuleb tegelema hakata järgmise aasta eelarvega. Siis on näha, kui palju on meil vahendeid erinevateks tegevusteks. Praegu on Kärla valla suurim probleem korraliku tervisekeskuse puudumine. Selle rajamisega tuleb samuti kohe tegelema hakata. Lõpetada tuleb lasteaia renoveerimine, mis on jäänud liiga pikalt venima. Selleks tuleb vahendid leida.

Oluline on pöörata tähelepanu suhtlemisele kogukonnaga. Suhtlemist saab parandada, korraldades ümarlaudu ettevõtjatele, külaliikumise aktivistidele ja muidu aktiivsetele kogukonna liikmetele. Parendamist vajab valla allasutuste koostöö. Elavdada võiks ka valla kultuuri- ja spordielu.

KIHELKONNA VALD

Volikogu esimees Rene Reinsoo: Viimased aastad andsid meile kogemuse, et väljast kutsutud väärikas vallajuht mõjus Kihelkonna vallale positiivselt. Raimu Aardami kutsumist pidas heaks valikuks ka volikogu opositsioon ja nõnda kogus ta volikoguliikmetelt 8 poolthäält 9-st, mis on tööd alustavale vallavanemale väga tugev mandaat.

Üks Kihelkonna valla suuremaid plaane on meie hooldekodu laiendamine ja soovime teha seda koostöös naabervaldadega. Samuti püüame aktiviseerida külaseltside tegevust ja selleks moodustame volikogus külaelu- ja arengukomisjoni. Suvel sai Kihelkonnal valmis uus rahvamaja, selle kasutuselevõtmine vajab samuti eeltööd. Analüüsimist vajab bussitranspordi parem korraldamine ja kavas on arendada välja supluskoht Abaja lahes.
Kõige esmasem on loomulikult järgmise aasta eelarve koostamine ja valla praeguse arengukava ülevaatamine.

Vallavanem Raimu Aardam: Sel nädalal teen vallas väikese tutvumisringkäigu. Kuulan inimeste arvamusi, kuidas uus rahvamaja aktiivsemalt kasutusse võtta. Arvan, et elustada tuleb kõikvõimalikke vanu kultuuritraditsioone. Kihelkonna valla lipp peab taas jõudma üldlaulupeo rongkäiku. Edasi loomulikult kool, lapsed, töökohad, mis on ka kõigi teiste omavalitsuste mured. Kindlasti peab vaatama, kuidas ära kasutada valla looduslik ilu ja ressurss – mererand, tuuled, jahimaad – ja panna see valla kasuks tööle. Kõigepealt tuleb muidugi anda vallavalitsuse poolt volikogule eelarveprojekt, et algatada selleteemalisi arutelusid.

LÜMANDA VALD

Volikogu esimees Mart Maastik: Eks meie esimene töö on ju tuleva aasta eelarve kokku panna ja vaadata, mida neis kitsastes oludes üldse teha saab. Kui paar aastat tagasi oli eelarve 16 miljonit ja käesoleval aastal on 11 miljonit, siis järgmisel aastal, arvestades veel langevat majandust, peab arvestama umbes 10 miljoni krooniga. Selle tõttu valla rahaga mingeid suuri projekte ellu viima küll ei saa hakata. Aga oleme juba alustanud arutelusid sadamate arendamise asjus, eelkõige Atla ja Roopa sadamakohas. Need asjad peab käima saama. Loomulikult on veel mitmeid plaane, aga neist on hetkel veel vara rääkida.

Vallavanem Jaanika Vakker: Esmalt tuleb võimalikult kiiresti sisse elada – võtta üle oma eelkäija töö, vestelda vallaametnikega, külastada allasutusi, kutsuda kokku külavanemad, ehk siis tutvuda reaalse olukorraga. Ees seisab ka 2010. a eelarve menetlemine, kus niigi õblukeseks kärbitud ridadelt tuleb tõenäoliselt leida veel kokkuhoiuvõimalusi.

Tulevikuplaanidest rääkides on vallas järjest suurenenud vajadus teha korda vanad ajaloolised sadamakohad. Kohalike elanike huvi nende probleemide lahendamiseks on suur ja see altpoolt tulev initsiatiiv ei tohi jääda rakendamata. Kui suudame üheskoos jõuda mingite konkreetsete kokkulepeteni, siis valla poolt tahaks nende plaanide realiseerumisele küll igati kaasa aidata.

Vallavanemana ongi minu soov see, et inimeste probleemid jõuaksid vallamajja. Kui nende murede taga on ka avalik huvi ja see on vähegi meie võimuses, tahaks neid ikka koos lahendada.

MUSTJALA VALD

Volikogu esimees Malve Kolli: Mustjala valla arengu aluseks on meie valla arengukava, mis on juba eelmise volikogu koosseisu poolt vastu võetud. Seal on kirjas meie tulevikunägemused ja neist ka lähtume. Esimene töö on muidugi tuleva aasta eelarve koostamine ning me oleme praegusel hetkel pigem ettevaatlikud ja kõigepealt vaatame ära, kuidas meie igapäevakulutused eelarvesse mahuvad. Investeeringutest saame rääkida edaspidi.

Meie esimene prioriteet on loomulikult kohapeal põhikooli säilitamine, see on Mustjala valla jaoks väga oluline. Meie säilitame oma kooli seni, kuni meil selleks jõudu on ja rahalisi vahendeid jätkub. Aga kindlasti ei jäta me arendamata ka kõiki teisi valdkondi.

Vallavanem Kalle Kolter: Meie ülesanne on nüüd seda arengukava täitma hakata, mille me eelmise volikogu koosseisuga kehtestasime. Meie prioriteedid on haridus, kultuur, külaliikumine, teed, turismi arendamine. Tuleva aasta suurem töö on Võhma koolimaja renoveerimise lõpuleviimine, sest kolmveerand sellest on valmis. See maja on mõeldud Võhma piirkonna külade keskuseks.

Laste arvu vähenemise tõttu ei pääse me kooli ja lasteaia kokkuviimisest. Selleks tuleb kooli juurde projektide abil ka mänguväljakud rajada. Kindlasti püüame edasi ajada rahvamaja remondi küsimust, sest KOIT-kavas on teistest Saaremaa objektidest ehitushindade odavnemise tõttu raha üle jäänud. Turismi saab arendada vaid seal, kus teed korda tehakse. Sellepärast ajame asju selles liinis, et paraneks nii riigi- kui ka vallateede olukord.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)