Pildid ja lood Ruhnu näituselt (1)

Pildid ja lood Ruhnu näituselt

HAAMER JA RUHNU: Pilt “Mehed võrkudega ja Leena” tõi Raegaleriisse üllatava kohtumise.
Foto: Repro

Nagu igal tähtajalisel sündmusel, nõnda sai aeg otsa ka kunstiklassika näitusel “Ruhnu kunstis”. Väljapanek koosnes 48 kunstiteosest, millele lisaks saime näidata mõningaid Peeter Rooslaiu hõbesõlgi ja Ruhnu traditsioonilisi naiste tanusid. Parema tulemuse nimel tegime koostööd viie muuseumi ja 13 eraisikuga ning näitusel olid väljas kokku 20 autori tööd.

Kohatised kõhklused ja ajutised raskused said kuhjaga tasutud, nähes sära ruhnlaste silmis ning kuulates tänusõnu välisruhnlastelt, kohalikelt ja linna külalistelt, kes meie näituse üles leidsid. Külalisraamatust suutsime tuvastada inimesi Rootsist, Soomest, Ungarist, Inglismaalt, Bangladeshist jm, aga küllap oli neid enamgi, sest mitte kõik ei alusta vestlust ega kirjuta raamatusse.

I pilt – perekond Tuulbergi erakogu

Äriinimesed Kristiina ja Aivar Tuulberg on küll tartlased, aga suviti tulihingelised ruhnlased. Armastus eesti kunsti ja kodusaare vastu on andnud neile idee luua endale Ruhnu-teemaline kollektsioon. Tuulbergid alustasid Ruhnu-teemaliste tööde ostmist kunstnikelt ja oksjonitelt umbes seitse aastat tagasi. Kõik sai alguse Anna Litvinova maalikursusest Ruhnus, kus Tuulbergidele hakkasid silma mõned värvikad laste loodusmaalid, neist saidki kollektsiooni esikteosed. Tänaseks on kogu täienenud ning sealt võib leida Jegorovi, Terri, Tolli, Teearu jpt teoseid.

Raegaleriis oli Tuulbergide kogust näitusel August Pulsti “Ruhnu vana õu”, mis on valminud aastatel 1921/1966 ja teostatud õlivärvidega vineerile. Tore oli tunda maalikogu omanike huvi ja toetust meie üritusele, nimetatud maal reisis kaks korda lennukiga üle mere – Ruhnust Kuressaarde ja tagasi.

II pilt – lätlasest Ruhnu kultuuri fänn

Tänu näitusele tutvusin ühe huvitava inimesega – Dzintars Gilbaga, kes töötab Riia kirjandusmuuseumis ja kellest on ajapikku saanud suveruhnlane. Dzintars on andunud Ruhnu fänn ja kogub Ruhnuga seonduvat materjali, sealhulgas ka kunsti. Dzintarsi kogu ei ole küll väga arvukas, aga sealt võib leida Tolli, Soansi, Jõersi graafikat ning kõige väärtuslikumaks peab ta Eerik Haameri graafilist tööd “Ruhnu naised” (1953, linoollõige, paber).

Otse loomulikult saabus Dzintars kohale ka meie näituse avapäeval 17. septembril ja esines Raegaleriis koos ruhnlaste laulukooriga. Paar nädalat pärast avaüritust saime Dzintarsilt postipaki, milles oli CD plaat – koopia unikaalsest vinüülplaadist, mis lindistatud Ruhnu puukirikus Rootsi Rahvusringhäälingu poolt 1938. aastal. Plaadil kõlavad rootsikeelsed rahva- ja vaimulikud laulud ruhnurootslaste esituses. Olime tänulikud Dzintarsile saadetise eest, mida saime näitusel kasutada taustamuusikana.

III pilt – kohtumine muusa tütrega

Kõige põnevam kohtumine aga ootas meid 23. septembril, mil näitust tuli vaatama kaks inimest – keskealine mees ja vanem proua. Nad kõndisid ärevalt ühe pildi juurest teise juurde ja rääkisid omavahel elavalt rootsi keeles. Mõistmata nende jutu sisu oli tunda, et neil on Ruhnuga isiklikud seosed. Selgus, et mõlemad on oma juurte kaudu Ruhnuga seotud ja neil on seal ka päritud suvekodud.

Mees ulatas mulle oma visiitkaardi, millelt võis lugeda: Leif Strömfeld, kes on Ruhnu Rootslaste Ühingu esimees Stockholmis ja Ruhnu Skalluse talu järeltulija. Naine seisis mõne hetke Eerik Haameri pliiatsijoonise juures, millel oli kujutatud kalapaate ja Ruhnu rahvariides tüdrukut, ning lausus inglise keeles: “Jah, see on Leena – minu ema…” Hetk oli kohalolijate jaoks hämmastav ja ülev!

Pildil, mida vanem proua Raegaleriis vaatas, on kunstnik Eerik Haamer kujutanud oma ammust tuttavat, võiks isegi öelda muusat – Leena Strandbergi Ruhnust (Eerik Haamer “Mehed võrkudega ja Leena”, 1936, süsi, paber).
Lausa legendiks on muutunud jutt sellest, kuidas Haamerile tutvustati 1936. aasta Tartu koolinoorte laulupeol noort ruhnu tütarlast. Haamer imetles Leena kauneid rahvarõivaid ja tundis huvi tema kodusaare vastu.

Innustatuna Leena kutsest, külastaski Eerik Haamer Ruhnut. Kunstnik vaimustus Ruhnu loodusest, inimestest ja rahvajuttudest. Viibides hiljem saarel korduvalt, tegi ta joonistuste ja skitside näol tohutu eeltöö oma monumentaalsetele maalidele, millest enamik valmis juba eksiilis. Nii mõnelgi Ruhnus tehtud joonistusel võib ära tunda Leena kuju. Eerik Haamer leidis Ruhnust oma loomingu ühe olulise teema – meri ja inimesed.

Kuna teadsin, et kõnealune Leena oli mõnda aega (enne abiellumist) ka Haamerite pere lastehoidja, siis helistasin kohe Liina Haamer-Wallerile (Eerik Haameri tütrele) ja viisin ta kokku Leena tütre Ellen Maria Jägeriga. Kohtumine oli olnud südamlik ja kahel enam-vähem üheealisel naisel oli, millest rääkida.

Lii Pihl
kunstikuraator

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 318 korda, sh täna 1)