Asva farmer võitleb vapralt edasi (9)

Asva farmer võitleb vapralt edasi

ROSETTE JA DIPLOMEID JAGUB: Aastate jooksul on Asva farmi seinale kogunenud paras ports autasusid, mida Maidu Valliku lehmad on vissivõistlustel võitnud.
Foto: Aare Laine

Mitmekümneaastase maaharija ja loomakasvataja staažiga kõrgharidusega agronoom Maidu Vallik, ametliku ettevõtjanimega FIE Maidu Vallik Asva Farmer, rühib piimakarjakasvatajana vapralt edasi, vaatamata piimatootmises valitsevale madalseisule.

Maamehe hingega farmeril jagub aega ja tahtmist mitmel rindel tegutsemiseks. Maidu Vallik on ka Asva külavanem ja Laimjala jahiseltsi esimees. Linnamehena ei kujuta poisikesepõlvest peale peaaegu kõiki maatöid oskav Maidu Vallik ennast kuidagi ette.
“Kunstlikku seemendamist pole ma teinud ja vasikaga võidu jooksnud ka ei ole,” konstateeris talumees.

Asva laudas, mis on mõeldud 110 veisele, on praegu 101 looma, neist lüpsilehmi neljakümne ringis. Pulle, noorloomi ja vasikaid on seega kokku rohkem kui piimaandjaid.
“Olen siin aastaid kaalunud piimatootmist lõpetada, aga kui majanduselus jälle helgemad momendid tulevad, siis mõtled asjaga edasi tegeleda. Niimoodi olen kuusteist ja pool aastat omaette peremees olnud,” pajatas talunik.

Pärast Eesti põllumajanduse akadeemia lõpetamist 1977. aastal tuli Maidu Vallik kodukohta tagasi. Temast sai Laimjala ühismajandis töödejuhataja. Praegu on ta oma arvukatest kursusekaaslastest üks väheseid, kes on põllumajandusele truuks jäänud. “Taimekasvatuse sain agronoomiat õppides selgeks. Loomakasvatuses tuli aga omal käel üsna palju teadmisi ja kogemusi omandada,” ütles 32-aastase põllumehekogemusega Vallik.

Nüüdne taluperemees mäletab aega, kui hein tuli kõik käsitsi teha. Veel 90. aastate alguses, kui Asva farmeril ruloon-pressi ei olnud, pani talumees heina kuhja, et seda siis talvel heinamaalt lauda juurde vedada. “Soos oli 30–40 kuhja. Talvel sai need traktoriplaadi peal ära veetud. Nüüd on tehnoloogia teine. Mul endal on pressid olemas. Käsitsi ei pane vist enam keegi heina kokku. Mina olen aga selline mees, kes osa heina ikka veel vana kombe kohaselt laudalakka paneb. Sinna lähevad väikesed pallid.

Tõsi, heina lakka panek nõuab rohkem töökäsi. Õnneks on minu oma töömeeste lapsed appi tulnud,” andis farmer heinateost lühiülevaate.
Lisaks põhisöödale heinale laseb Asva farmer teenustööna oma pudulojustele siloruloone teha. Lõppeval aastal kasvas rohi hästi. See tähendab, et põllumehed said vajamineva heina muretult kätte. Ilmataat ka soosis. Praegu on loomadel kvaliteetne ninaesine olemas.

Rohumaid ja viljapõlde jagub

Talumees on ostnud 110 hektarit maad. Sellest aga ei piisa. “Ma ikka rendin ka. Kokku on maid kasutuses 200 hektari ringis. Õnneks on põllud kõik farmi lähedal. See vähendab veokulusid. Tõsi küll, soos on mul ka 47 hektarit. Seal teen rulle ja talvel vean need lauda juurde,” rääkis Maidu Vallik. 
 
Õpetatud põllumehena peab Vallik väga tähtsaks rohumaade uuendamist. “Sügisel tuleb laudast üsna palju sõnnikut. Selle panen sügiskülvi alla. Talivilja külvan peale. Kevadel külvan kuigipalju otra ja siis uuesti heinaseemne. Nõnda olen ümber lauda oma maadele ringi peale teinud. Kõik karjamaad on uuendatud. Vana kamar ei anna enam saaki,” selgitas Maidu Vallik.
Põhiliselt on talumees püüdnud rajada liblikõieliste rohumaid. Lutserni- ja ristikukarjamaad on ülekaalus. Seemnesegusse kuuluvad ka timut ja aruhein.

Kuigipalju teravilja õnnestus talunikul ka maha müüa. Just nimelt õnnestus, sest tänavu ületas pakkumine nõudluse. “Õnneks söödatehas võttis rukki vastu. 80 senti maksti kilost. Natuke nukker värk, aga mis teha. Sel sügisel külvasin rukki asemel tritikuseemne maha. Ega ma suurt müügi jaoks ei kasvata. Praeguse hinnapoliitika juures on isegi odavam osta kui ise kasvatada. Siiani olen küll oma tarbeks ise kasvatanud. Juurde ostnud ei ole,” märkis suurte kogemustega põllumees.

Põhisissetulek tuleb Asva farmerile ikkagi piimast, mingil määral ka lihast. Praegu loodab piimakarjakasvataja, et piima kokkuostuhinnad taas tõusevad. “Lootus sureb viimasena. Usun, et raske aeg hakkab varem või hiljem läbi saama. Heal juhul makstakse piimaliitri eest praegu kolm krooni. Diislikütte liitri eest pean aga maksma 9 krooni. Vahe on kolmekordne, aastaid tagasi oli kahekordne. Hobust ei kasuta põllutöödeks enam keegi. Traktorid ja kombain, kõik tarbivad kütet,” rääkis Vallik.

Traktoreid on Asva farmeri majapidamises kuus koos igasuguste haakeriistadega. Teravilja koristab Maidu Vallik veel veneaegse Nivaga. “20–30 hektari teravilja koristamiseks pole mõtet miljon krooni maksvat uut kombaini osta. See vana põllulaev teeb oma töö korralikult ära. Kõige odavam tuleb ikka töö ise ära teha,” mainis talumees.

Palgal kolm mehaanikameest ja lüpsja

Kõiki töid peremees ise siiski teha ei jõua. Masinamehed on laia profiiliga, nagu vene ajal oli kombeks öelda. Kui vaja, siis võtavad mehed traktorirooli kätte või teevad karjamaa-aeda, koristavad kive jne.

Valliku meelest on nn laia profiiliga traktoristide töö suurmajandi ajaga võrreldes vaheldusrikkam. Kui vene ajal pidi mehhanisaator päev otsa istuma traktoriroolis, siis tundis ta õhtul, et raudruun on teda ikka kõvasti läbi raputanud. Haigusedki kippusid tol ajal töömeestele kergemini külge tulema. Nüüd ei pea Valliku mehed hommikust õhtuni traktoriga ringi müristama. “Kindlasti on traktoristide töö praegu tervist säästvam,” on peremees veendunud.

Euroliidust pole Maidu Vallik palju toetusi küsinud. Mees ise peab ennast selles valdkonnas ehk liiga tagasihoidlikuks. Samas ütles, et piimalehma- ja ühtsest pindalatoetustest on ta abi saanud küll. “Ilma nende toetusteta ei kujuta üldse talupidamist ette,” on Vallik veendunud.

Ometi pole keskmiste piimatootjate kilda kuuluv Asva farmer rahul Saaremaa oma piimaühistu kehtestatud reeglitega. “Meie maakonna piimatootjad ei ole võrdsed. Need, kes toodavad rohkem piima, maksavad iga kilo veo pealt tunduvalt vähem nendest, kes vähem toodavad. See vahe on koguni kolmekümnekordne. Mina olen selle poliitika pärast kaotanud umbes pool miljonit krooni,” pahandas Maidu Vallik.
Teisest küljest kiitis piimatootja ühistut piimarahade õigeaegse laekumise eest.

Toidulisa saab ettevõtlik talumees ka merest ja metsast

Juba poisikesepõlves käis Maidu Vallik isaga kalaretkedel. Ühel heal püügihommikul tõid Vallikud merest kaldale 225 kilo angerjat. Sellel aastal pole Maidu Vallik pikka kala näinudki. Päris jänni pole kalavetel käima harjunud mees jäänud. “Haugi liigub siin lõunarannikul ja mõne ahvena olen saanud. Särgi ja kokri ka liigub,” rääkis Maidu Vallik merel käimisest.

Staažikale jahimehele on tänavune püssiga metsas käimine asja ette läinud. “Põdrad on meil käes. Sigu oleme sel aastal 60 ringis lasknud, kitsi umbes samapalju. Loomi metsas on. Kes käia viitsib, see nälga ei jää,” võttis jahimeeste seltsi pealik asja kokku.
Külavanemana seisab Maidu Vallik hea selle eest, et külaelanikud valla üritustel aktiivselt oma koduküla eest väljas oleksid. Laimjala valla külade võistluse võitiski Asva küla. Preemiaraha (10 000 krooni) eest peetakse maha üks kena ühine jõulupidu. Konkurendid, teise ja kolmanda koha saanud külad võetakse ka punti. Küla saab ka uue infotahvli ja viidad.

Mitmelgi peoõhtul on Maidu Vallik publikut naerutanud omaloominguga. Mõnegi külainimese on Maidu laulu sisse pannud. Selle eest on ta nahutadagi saanud. Aga lõpuks on jällegi ära lepitud, sest pahatahtlik pole värsisepp kellegi vastu olnud. Rohkem on see ikka olnud selline sõbralik aasimine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)