Kuressaare neiu kimpus identiteedivargusega (24)

Kuressaare neiu kimpus identiteedivargusega

PORTAAL KAABAKAT EI REEDA: Võimalik, et just selliselt dekoreeritud arvutiekraani taga tegi oma musti tegusid kaabakas, kes lõi Kuressaare neiu pilti kasutades libakonto portaali iha.ee .
Fotolavastus / Peeter Kukk

Võib olla vägagi vastik tunne avastada, et erootilise sisuga internetikeskkonda on sinu teadmata üles riputatud sinu pilt. Seda enam, kui selle alla kogunenud kommentaarides pakutakse otsesõnu tööd seksiteenuste alal ja arvatakse, et sinuga oleks hea “mürada”.

Just nii juhtus ühe 19-aastase Kuressaare neiuga (nimi toimetusele teada – aut), kes pöördus abi saamiseks politsei poole. Olgugi et pühapäevast kehtiv seadusepügal sätestab ka teise inimese identiteedi kasutamise kuriteoks, tuli neiu politseist sama targalt välja, kui oli sinna sisenenud.

Teisipäeval sai neiu ühelt sõbralt teada, et tema foto on üles riputatud portaali iha.ee , kuhu riputatakse peamiselt üles tutvumiskuulutusi ja erootilise sisuga pilte. Foto oli kogunud üle 100 kommentaari, mille hulgas ei puudunud ka tööpakkumised, sisuks suhtlemine välismaalastega taksiga 7 krooni minutist.

Tütarlapsel ei ole aimugi, kes võis tema foto üles riputada. Loodud konto omanik kasutas aliast ning tema isiku kindlaks tegemine ei olnud võimalik.
Nördinud ja solvatud neiu võttis portaaliga ühendust ja kui oli tõestanud, et pilt on tõepoolest tema oma, foto kustutati. Konto ise oli alles veel vähemalt eile õhtul. Kes pilti vääralt kasutas, administraator ei avalikustanud ja soovitas pöörduda politsei poole.

Politseis ei saanud targemaks

Päev hiljem pöördus neiu Kuressaare politseisse. Ta saadeti menetleja juurde, kes neiu sõnul ennast ei tutvustanud ja eriti osavõtlik ei olnud. Menetleja oli väitnud, et isikuandmete väärkasutamisena juhtum ei kvalifitseeru. Neiu väitis, et pildi ülespanek ja sellega kaasnevad kommentaarid kahjustasid teda moraalselt. Menetleja soovitas pöörduda arsti poole, kes selle kindlaks teeks ja seejärel saaks neiu pöörduda kohtusse.

“Ta ütles mulle, et ma pean tõestama, et see mind moraalselt kahjustas,” rääkis tütarlaps Oma Saarele.
Menetleja oli neiult küsinud, kes võis tema arvates sellist asja teha. Kuuldes, et tegu võib olla endise elukaaslasega, soovitas politseinik tolle inimesega suhted korda ajada. Politsei aga ei olevat suhete korraldamisega tegelev asutus.

Kuressaare politseijuht Aare Allik rääkis pärast Oma Saarelt saadud infot tütarlapsega vestelnud politseinikuga ning ütles siis ajakirjanikule, et asjad päris nii ei olnud, nagu neiu oli väitnud. Samuti ei olevat vestluse käigus selgunud asjaolusid, mis viidanuks kuriteo toimepanekule.
“Menetlejaga vestelnud kodanik oli pigem ärritunud, miks politsei kohe ei rutta juhtumiga tegelema – kurjategijat vahistama,” sõnas politseijuht. Tema andmetel oli kodanik menetlejat hoopis tänanud, et too teda ära kuulas.

“Kodanikult võeti tema kontaktandmed, et hiljem asjaolude kontrollimisel temaga vajadusel uuesti kontakteeruda,” sõnas ta.
Allik märkis, et selleks hetkeks oli foto portaalist juba maha võetud, mistõttu politseinik seda fotot näha ei saanud, samuti ei olevat foto juures väidetavalt olnud viiteid konkreetsele isikule ega kasutatud tema isikuandmeid.

Foto kuulub isikuandmete hulka

Pühapäevast karistusseadustikus kehtima hakanud “Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine” sätet kommenteerides rääkis andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Elsa Neeme aga vastupidist juttu: “Kuriteona karistatavad on isikuandmete edastamine või isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine või isikuandmete kasutamine.”

Seda juhul, kui ilma inimese nõusolekuta luuakse temast teadvalt ebaõige ettekujutus ja tekitatakse kahju kaitstud õigustele või huvidele. Neeme kinnitas, et ka foto kuulub isikuandmete hulka, kuna selle järgi on võimalik inimest tuvastada.
Aare Allik ütles, et kuna tegemist on uue seadusesättega, siis võtab selle sissetöötamine aega. Seetõttu tuleks asjale läheneda rahulikult ja emotsioonid tahaplaanile suruda.

“Alatihti on ka nii, et kui seadus eile jõustus, siis täna ei juleta seda ka kõige kõrgemal tasandil veel väga kommenteerida, sest puudub praktika,” märkis Allik. Nimetatud seadusepügal andis politseile paljuski vabamad käed ning juba tänaseks on üht kodanikku suudetud antud sätet kasutades aidata.

Kui kodanikul on probleeme politseiniku suhtumisega või kaebusi politsei töö osas, tuleks Alliku sõnul pöörduda ennekõike siiski politseiasutuse juhi poole. “Kodanikud peaksid ajakirjanduse poole pöördumist kasutama pigem kõige viimase variandina, seda enam, kui asjaolud on mitmeti mõistetavad ja avaldajale enesele kohati ebaselged,” lausus Aare Allik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)