Maakonna omavalitsusjuhid järgmiseks neljaks aastaks

Kui Oma Saar helistas Pihtla valla värskelt ametisse nimetatud omavalitsusjuhtidele ja palus väikest intervjuud, pakuti meile, et äkki tuleksid ajakirjanikud hoopis Pihtla vallamajja, et vestelda silmast silma. Sõit saigi eile teoks, et uurida, mida tänased vallajuhid Pihtla valla senisest käekäigust arvavad.

PIHTLA VALD

Tõnu Hütt, volikogu esimees:
Minu uues ametis tuleb kindlasti kasuks 13 aastat kestnud vallavanema ametis olek. Tunnen Pihtla valda koos kõigi selle probleemidega ja tean ära ka need asjad, mis meil veel tegemata on. Irvhambad võivad ju öelda, et oli mul tarvis jätkata, võib-olla oleks tulnud täielikult taanduda, aga nii valimistulemus kui ka volikogu otsus mind ametisse nimetada näitavad, et tänasel raskel ajal maksab kogemus.

Meil ei ole ka suurt isikutevahelist riidlemist olnud ja võib öelda, et need objektid, mis on aastate jooksul käiku antud, on ju volikogu nelja koosseisu otsuste tulemus. Ka minu vallavanemaks olemise aja algul oli endine vallavanem volikogus ning tema kogemuste pagas ja tasakaalukus olid mulle suuresti abiks.

Kui meenutada objekte, siis esimesena nimetan vallavalitsuse maja, kus said endale normaalsed tingimused ka perearst ja raamatukogu. Endine vallamaja sai korrastatud ja antud seltsitegevuse tarbeks. Ka Sandla raamatukogu asub renoveeritud ruumides. Suurt tähelepanu pöörasime Kaali koolile ja Pihtla lasteaed-algkoolile. Neid asutusi oleme vallaeelarvest toetanud nii, et pedagoogid ametis püsiksid.

Õnneks näitab statistika seda, et lähiaastatel jääb õpilaste arv samale tasemele ja see annab lootust, et me pole asjata pingutanud. Meelehärmi teeb see, et vaatamata mitmetele pingutustele ei ole me suutnud rekonstrueerida Kõljala vana lasteaiahoonet, aga ega see mure kuhugi kadunud ole. Viimane üritamine oli peaaegu käega katsuda, aga siis tuli majanduskriis ja riik meile raha ei andnud. Aga me ei ole ka seda raha, mis me oma eelarvest sinna plaanisime, tuulde lasknud ja see ootab paremaid aegu.


Jüri Saar
, vallavanem:
Olen Piht-la vallast pärit ja pärast keskkooli lõppu algas minu töömehetee tolleaegses Kõljala majandis elektrikuna. Suurem osa minu elust on möödunud mujal, ometi tunnen heameelt, et ma siin tagasi olen. Maavanemana ja ka riigikogu liikmena olin ma loomulikult kursis, mis maakonnas ja sealhulgas ka Pihtla vallas toimub. Minu silmis on Pihtla valla pluss see, et siin on toimetatud rahulikult, kohapeal on oma vaidlemised ära vaieldud ja valda on arendatud vastavalt olemasolevatele võimalustele.

Loomulikult ei ole ükski omavalitsus enam ammu toimetanud vaid oma rahadele tuginedes, lisavahendeid on tulnud juurde küsida riigieelarvest ja kõikvõimalikest fondidest. Oma jutu kinnituseks toon selle näite, et mitmed objektid on ilusasti korda tehtud, vald ei ole elanud üle oma võimete ning käesoleva aasta eelarve on ilusasti tasakaalus ja toreda varuga veel raskema aja tarbekski.

Täna, värskelt ametisse nimetatuna ei tahaks ma hakata siinkohal loetlema neid objekte, mis me kohe ette võtta kavatseme. Pihtla vald on koos teistega läbi käinud majandusliku arengu, kus paljud meie eluks vajalikest objektidest on korda tehtud ja seetõttu on aeg pöörata rohkem tähelepanu valla elanikule ja tema murede lahendamisele. Otsused, mis meid ees ootavad, peavad tulema sellised, et iga inimene saa ks aru, et Pihtla vallas tasub elada.

Majanduslanguse ajal on esmane eesmärk see aeg üle elada, uusi plaane tehes mõelda neile aastatele, kui majandus tõusule pöördub. Selleks on vaja otsustajate ringi laiendada suuremaks kui 11 volikogu või neli vallavalitsuse liiget. Pean loomulikuks volikogu komisjonide ja külaliikumise kaudu töösse kaasata kõiki neid, kellel on soovi vallaelu kitsaskohti lahendada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)