Kaua tehtud kaunikene: linnapea võitis kempsukihlveo (19)

Kaua tehtud kaunikene: linnapea võitis kempsukihlveo

KIHLVEO OBJEKT: Urve Tiidus ja Tõnis Kipper võivad kihlveo tulemusega rahul olla.
Foto: Peeter Kukk

Alatihti kõneaineks olnud Kuressaare linna avalike käimlate probleem sai eile leevendust, kui linnapargis tutvustati vastrenoveeritud käimlat.

Asi sai teoks paljuski tänu sellele, et linnapea Urve Tiidus vedas pea aasta tagasi Kadi raadio saates saatejuht Tõnis Kipperiga kihla, et pargi käimlaprobleem saab lahendatud.
Olgugi et pargi käimla avatakse üldsusele alles kevadel, kukkus eile kihlveo tähtaeg.

“Mul ei ole olnud ühtegi unistust, mis on olnud nii pikka aega,” tõdes raadiohääl ja vastne Kuressaare linnavolinik Tõnis Kipper, kui oli saanud au avada uue kemmergu uks, mida linnapea Urve Tiidus kirjeldas kui üliratsionaalset vangla-stiilis peldikut.
Kuressaare kuursaali kõrval asuvas hoones laskis linnavalitsus renoveerida ühe poole, paigaldades sinna roostevaba, praktiliselt vargakindla tualettpoti ja kraanikausi.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi sõnutsi läks käimla renoveerimine maksma ligi 73 000 krooni.
Pargikäimla uks on seestpoolt lukustatav, kuid välise liikumisanduriga reguleeritud valgustus põleb vaid ligikaudu 5 minutit. See olevat tarvilik selleks, et siis ei jää inimene tualettruumi ööbima, nagu olevat juhtunud näiteks Titeranna avalikes käimlates. Küsimusele, et kas ta on tulemusega rahul, vastas Tõnis Kipper küsimusega: “Kas te vana peldikut mäletate?”
Käimla uue osa kõrval jääb avatuks ka kevadel sanitaarremonti näinud ja suve läbi korralikult vastu pidanud “auk põrandas”-stiilis peldik.

Kihlveo esemeline võit jäi esialgu siiski lahtiseks. Urve Tiidus, kelle algatusel kihlvedu sõlmiti, märkis, et kaotuse puhul oleks ta pidanud Tõnis Kipperile raamatu kinkima.
Nii Kipper kui ka Tiidus tõdesid aga, et kõige suurem võit on see, et linnas on nüüd olemas veel üks ihuhädade lahendamise koht. Kalle Koov ütles, et nii uus kui ka vana käimla avatakse üldsusele taas kevadel. Seda sel lihtsal põhjusel, et hoones pole kütet.

Kuressaare kesklinnas on kaks avalikku kempsu, raekoja taga ning turul, kuid need suletakse õhtu saabudes ja hädalised leiavad tihtipeale kehakergendamiseks koha suvalises nurgataguses.
Linnavalitsus on tunnistanud, et käimlamajandus on nii kehv tuluallikas, et kemmergute öösiti lahtihoidmine ei ole kasulik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)