Mustjalas arutatakse Panga maastikukaitseala tulevikku

Homme toimub Mustjala vallas Panga maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010–2019 tööversiooni arutelu.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Gunnar Rauna koostatud kaitsekorralduskavas on öeldud, et pangale kui geoloogilisele väärtusele võib saada ohuks ehitustegevus.

Samuti võib sobimatu ehitus- ja turismiarendustegevus rikkuda piirkonna maastiku ilmet. Taimestiku ja rohukamara äratallamine külastajate poolt soodustab aga pangaseina ülaserva murenemist ja varinguid.
Panga piirkonna maastikulist ja esteetilist väärtust saab tõsta pärandkultuurmaastike traditsioonilise majandamise (karjatamine, niitmine) ja pärandkultuuriga seotud rajatiste (nt endised tuulikud, võrgukuurid, kiviaiad jms) taastamisega.

Vabaõhumuuseum ja võrgumajad

Kaitsekorralduskavas räägitakse ka rannakaluri vabaõhumuuseumist ja selle raames omaaegsete võrgumajade osalisest taastamisest, mis annaks võimaluse tutvustada rannaküla lähiajalugu ja kalapüügiga seotud elulaadi.
Kaitsedokument peab oluliseks, et turismiotstarbeliste ehitiste taastamine toimuks võimalikult piirkonnale omasel kujul ning ei laenataks midagi atraktiivset kuskilt kaugemalt, mis rikuks oluliselt paigaga seotud kultuuripärandit.

Võrgumajade taastamiseks on ainuvõimalik koht (ajalooline võrgumajade asukoht) varasem Panga küla kalurite ühismaa, mis asub kaitseala sihtkaitsevööndis. Alternatiivsete taastamiskohtadena on võimalik kasutada ka kaitsealast väljaspool olevat lautripiirkonda.
Teadusetegemise vaatevinklist on Panga panga puhul oluline ligipääsetavus kivimitele ulatuslikul territooriumil. Seega on panga geoloogiline väärtus kõrge nii erineva taseme teadustöös kui ka õpilaste ja üliõpilaste õppetöös.

Pangal on senisest paremini võimalik õpilastele tutvustada panga geoloogilist ehitust ja arenguprotsessi, öeldakse kaitsekorralduskava eelnõus.
Panga panga kaitseks loodud Panga maastikukaitseala asub Mustjala vallas, hõlmates Lääne-Eesti paekalda kõrgeima osa – Panga (Mustjala) panga ja selle lähiümbruse.

Panga suurim kõrgus merepinnast on 21,3 m. Veealune pangaosa, mis paikneb rannajoonest kaugemal murrutuslava servas, on ca 10–12 m kõrge. 
Geoloogid pakuvad, et lähemas geoloogilises tulevikus toimub veealuse panga kerkimine ja muutumine aktiivseks veepealseks pangaks, kaasaegne veepealne pank kujuneb siis veepiirist eemaldunud rannajärsakuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)