Kõne Iffile 21

Kõne Iffile 21

 

Kuna mitmed maailmanimega rahandusspetsialistid väidavad, et euro käibeletulek Eestis aastal 2011 on tõenäoline, siis räägime täna rahast läbi aegade.

1961. aasta rahareformi mäletan hästi, olin siis 12-aastane. Me teadsime, mis asi on raha ja milleks seda vaja on. Iga kopikas maksis ka selle niinimetatud vana raha ajal ja me korjasime raha, seda vahel ka selle sõna otseses mõttes. Põhiline kopikate korjamise koht oli laulupeole järgnev päev Kuressaare lossihoovis. Midagi oli putkade ette alati maha kukkunud. Minul oli rahareformi ajaks raha umbes 80 rubla, vanad rahatähed olid suured ja ma sain seda uut, tunduvalt väiksema mõõduga raha pärast vahetamist 8 rubla.

Üsna pea selgus, et ka see väike raha maksab üsna hästi. Kui sul oli ka üks rubla taskus, võisid ennast tunda ikka päris tugevalt. Meie jaoks oli oluline veel see, et kuigi kurss muutus küll 10 korda, siis alla kümnekopikalisi vahetati üks-ühele, sest vanad kollased kopikad jäid käibele.
Siiski polnud paljudele üllatus see, et aastate möödudes rubla väärtus langema hakkas, sest maailma majandus toimis ikka oma reeglite järgi. Kaheksakümnendate lõpus sai alguse suurem kukkumine ja siis läks kohe päris kolinal.

Me saime Apelsiniga käia nii Ida-Saksas kui ka Tšehho-slovakkias esinemas ja seal vahetati Vene 10-rublaseid kohaliku raha vastu. Siis tundus see rubla ikka päris väärt raha olevat. Võtsime siis kümnelisi ühes ja tõime sealt igasugust kaupa kaasa. Meid oli kodus valuutavahetusega nii ära hirmutatud – ma laulsin 7 aastat Viru hotellis ja me teadsime, kuidas valuutavahetajatesse suhtuti. Kui tuligi soomlane kümne marga eest lugu tellima, siis me ei julgenud seda raha vastu võtta, personali hulgas oli hulk koputajaid. Keegi ei tahtnud oma töökohast ilma jääda. Minul sel ajal valuutat ei olnud.

Ajad muutusid, mäletan, et mul oli esimese Soome reisi ajal taskus 100 marka. Igal pool, kus saadi aru, et oleme Eestist, tehti meile kohe allahindlust. See oli hea, sest mitte keegi kodustest ei küsinud pärast reisi, et kas sa Sibeliuse ausammast nägid, kõik küsisid, mida sa Soomest tõid.
Kui juba Soomes mängimas käisime ja siis oma marku kodus rubladeks vahetasime, oli hästi lõbus. Iga kord see summa suurenes. Raha hulk muudkui kasvas. Mul on meeles aasta 1992, mil läksin Kuku raadiosse tööle. Minu palgaks sai 700 rubla. See tundus päris kena palk olevat, aga juba kolme kuu pärast oli see number 7000.

Krooni algus oli šokeeriv, sest raha oli vähe. Ka hindade proportsioonid olid teised. Mäletan seda, kui Coca-Cola pudel maksis praami peal rohkem kui praamipilet. Pudel viina maksis siis 18 ja üks Žiguli õlu 2.20, leib ühe krooni ringis.
Mina suhtun euro tulekusse igati positiivselt. See asi on mulle kuidagi hämaraks jäänud, miks sellised rikkad riigid nagu Ühendatud Kuningriik ja Rootsi näiteks ei taha eurole üle minna. Kui räägitakse vana Euroopa traditsioonidest, siis maksis Hollandis kulden oma 600 aastat ja ometi on neil nüüd euro.

Aga ühte arvan ma kindlasti, et hinnad euro tulekuga tõusevad, rääkigu tähtsad ametnikud, mida tahes. Kindlasti peame uuesti harjuma ka sellega, et raha kõlisev osa hakkab jälle maksma, nagu kuuekümnendatelgi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)