Lõhkamine muudab Kuivastu jahisadama rajamise kallimaks

Kuivastu väikelaevasadama rekonstrueerimistööd lähevad arvatust kallimaks, sest akvatooriumi süvendustöödel tuleb lisaks kaevamisele kasutada ka lõhkamist, mida olemasolev süvendamise projekt ette ei näe.

AS-i Saarte Liinid arendusdirektori Peeter Oopkauba sõnul ilmnes sadama ehitustööde käigus, et projektis märgitud moreeni asemel koosneb akvatooriumi põhi lubjakivist, mille väljakaevamine ilma kobestamiseta ei ole võimalik. Seetõttu on ettevõte alustanud täiendava hanke korraldamist väikelaevasadama akvatooriumi süvendamiseks.

Lubjakivise osa maht on ca 20 000 m3 ja hinnanguliselt võib süvendustööde maksumus suureneda miljoneid kroone. Seni oli tööde maksumuseks arvestatud 14,7 miljonit krooni.
Lubjakivi kobestamiseks vajalike lõhketööde läbiviimiseks taotleb Saarte Liinid luba keskkonnaministeeriumilt, sest olemasolev vee erikasutusluba võimaldab akvatooriumi süvendada vaid pinnast kaevates.

Lõhketööde läbiviimiseks on Saarte Liinid Eesti mereinstituudilt tellinud eelprojekti ja ekspertarvamuse, mis peab valmima hiljemalt 30. detsembriks.
Oopkaup rääkis, et praeguseks on süvendustööd juba kuu aega seisnud ja seisvad veel vähemalt jaanuari lõpuni, mil lisahange on tehtud ja leping süvendajaga sõlmitud. Kõigele vaatamata loodab Saarte Liinid väikelaevasadama valmis saada tähtaegselt, 15. maiks 2010.

Kuivastu väikelaevasadamast kujuneb korralikult muulidega kaitstud kaasaegne jahisadam. Sadamasse tulevad nii betoon- kui ka ujuvkaid ning kütusetankla ja slipp väikelaevadele.
Sadam sobib ka lootsi- ja piirivalvelaevadele ja veeteede ameti alustele, kuna projekti järgi on akvatooriumil sügavust 2,5 meetrit. Sissesõidukanal süvendatakse 3,5 meetrini ja sadamasuudme juurde tuleb ka koht kolmemeetrise süvisega laeva jaoks.

Paigaldatakse kaks ujuvkaid, kumbki pikkusega 36 m ja kokku 34 sildumiskohaga, lisaks tuleb 14 sildumiskohta väikelaevasadama põhikaide ääres.
Kuivastu jahisadam ehitatakse projekti “Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine” raames, mida rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)