Ajakirjanik arvab: Võlaorjad – kas ainult ise süüdi? (5)

Üleeile kirjutasime Kuressaare naisest, kes võttis mõni aasta tagasi mitusada tuhat krooni laenu, pani tagatiseks oma korteri ja jagas laenuraha tütrega pooleks. Praegu on mõlemad töötud, hädas ja korter odavalt sundmüügis. Ise süüdi?

Jah, muidugi, sest võimalikke riske ei osatud piisavalt hinnata. Viimases hädas pöördus inimene lehekuulutuse kaudu avalikkuse poole. Paludes tema kahetoaline ära osta ja lubada tal seal edasi elada. On üsna selge, et pakkumisega keegi kaasa ei lähe. Kuressaare korteriturul on ülepakkumine, hinnad põhjas. Mõttekam on osta korter, millega ei kaasne kohustust endist omanikku edasi üüril hoida.

Kurval lool on teine külg ka. Pangad, kes andsid mõned aastad tagasi laenu peaaegu ilma mõtlemata. Süüdimatult. Toon ühe näite. Elas kord Kuressaares naine, aastaid tal nüüdseks 51. Laenubuumi laineharjal laenas iga paari-kolme kuu või poole aasta tagant oma pisikese kesklinnakorteri tagatisel nii palju raha, kui järjekordne hüpoteek lubas. Selleks oli vaja korter vaid uuesti ära hinnata. Hind alati tõusis ja pank käis järjekordse summa välja. Nii seitse korda!

Laenude eest vuntsis proua korteri üles ja elas muidu ka hästi. Kuid ühel hetkel leidis, et ei viitsi enam olla korteri ori. Elamine on ahiküttega, tundus hea mõte see maha müüa ja osta asemele keskküttega elamine.
Vana korterit ei õnnestunud kohe müüa ja uude kolimisega oli kiire. Ja appi tõttas pank. Las olla vana pealegi mõnda aega müügis, pank annab uue ostmiseks kohe raha. Klient siis maksab hiljem raha tagasi. Pankurite keeles nimetati seda lõksu “koduvahetuslaenuks”.

Sellise tehinguga sai toona ligi 50-aastane kuressaarlanna kaela kokku umbes 1,5 miljoni kroonise (!) laenukoormuse. Kuressaare palk ei olnud kiita, seepärast suundus ta tööle Soome.
Vana korter oli mitu aastat väga kõrge hinnaga müügis. Keegi ei ostnud. Ja siis hakkasid hinnad kukkuma. Kukkusid kolinal. Praegu on proua kinnisvara hinnast väljunud õhku ehk poole jagu, kui mitte rohkem. Aga pank tahab ikka oma igakuist laenumakset.

Mõlemad korterid on juba mõnda aega kohtutäituri käes sundmüügis, ostma ei kipu keegi. Jah, need on kallid, kuid see pole ainus põhjus – pangad ei anna enam laenu iga küsimise peale. Ja õigesti teevad. Ainult et natuke hilja tuli see tarkus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)