Juhan Parts: konnad ja hülged sillaehitust ei sega (17)

Eile kuulas valitsuse püsiühenduse komisjon, milliste järeldusteni on jõutud saarte ja mandri vahelise püsiühenduse keskkonnamõjude hindamisel ja tehniliste lahenduste osas.

Majandusminister Juhan Parts tõdes, et nüüdseks on jõutud selgusele, et ühtegi keskkonnaalast takistust püsiühenduse rajamisel ei ole.
“Olgu need siis hülged, konnad, linnud, elupaikade kaitsed või midagi muud,” kinnitas ta Oma Saarele.

Partsi sõnul on tehtud 16 keskkonnaalast uuringut, mis kõik on iseenesest väga huvitavad dokumendid ja vääriksid tutvumist.
“Praegu on seis selline, et meie töövõtja, Soome firma on palunud pikendust kolm kuud, mis tähendab seda, et avalikule arutelule peaks püsiühenduse teema jõudma tuleva aasta märtsis,” rääkis minister, kes loodab, et tulemas on väga tõsine avalik arutelu ja seda kõikide aspektide osas.

Partsi sõnul sai eile selgeks, et kõige kasulikum on, arvestades kõiki, nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte, väljapakutud variantidest põhjapoolne sild Muhu ja mandri vahel ehk siis paigas, mis sarnaneb praeguse laevatrassiga.

“Selles hinnangus on arvestatud kõik kasud, alates inimese ajast, mis kulub väina ületamiseks,” märkis minister, lisades, et nn põhjapoolne sillavariant on uuringute järgi ka tunduvalt kasulikum kui praegune parvlaevaühendus.
Kõige keerulisemaks punktiks peab Parts aga püsiühenduse rahastamise küsimust, sest hinnanguliselt läheb sild maksma umbes 5 miljardit krooni.
“Ma arvan, et seda tuleb väga tõsiselt arutada mitte ainult saarlastel, vaid tervel Eestil,” ütles ta, pidades summat selliseks, mida ei ole võimalik katta näiteks hilisema tasulise ülesõiduga.

“Meil ei oleks mõtet panna ülesõidutasuks 500 krooni – see ei tohiks olla suurem kui on praegune ühe inimese auto ülevedu parvlaeval,” tõdes minister, kelle sõnul pakuvad ka eksperdid välja ehituse rahastamisvariante ning neid on võimalik kombineerida, alates Euroopa toetusfondide ja riigi laenurahast.

Et tegemist on kogu riigi jaoks olulise objektiga, tuleb selgeks saada, millises järjekorras milliseid objekte tahetakse ja suudetakse valmis saada. “Me peaksime selle teema pärandama järgmisele riigikogule,” arvas minister, kelle jaoks on oluline panna õigesti paika ka ootused. “Kui meie ootused on sellised, et 2012 peaks kopp hakkama kaevama, ja kui seda ei juhtu, tekitab see pettumuse,” rääkis Parts.

Tema sõnul on ka paljudes tunduvalt rikkamates riikides sarnased arutelud kestnud 10–15 aastat ning praegu toimuvas ei ole seega midagi erakordset. “Ka kunstimuuseumi puhul läks ideest teostuseni kümme aastat,” sõnas minister.

“Kindlasti peab aga ütlema, et kui saarlased ütlevad, et nad silda ei taha, siis seda ei tule, n-ö esimese sõna õigus on siin saarlastel,” kinnitas Parts.
“Ma usun, et Saaremaa sild saab olema midagi sellist, mille me pärandame sajandite taha ning sellest saab samasugune aja märk, nagu seda on Tallinna vanalinn,” arvas minister, kes siiski ka ise loodab oma eluajal mandrilt saarele üle silla sõita.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)