Kas riigihangete seadus on elule jalgu jäänud? (4)

Kas riigihangete seadus on elule jalgu jäänud?

 

Riigihangete seadus koosneb 149 paragrahvist ja näeb ette või vähemalt püüab ette näha kõikvõimalikke olukordi, et karmis konkurentsis saaks avaliku sektori rahaga toimetada võimalikult otstarbekalt.

“Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel,” öeldakse seaduse esimeses paragrahvis.

Kui seadus kõik asjad täpselt paika paneb ning eeldades, et ametnikud on seaduskuulekad, siis peaks ju kõik toimima. Ometi kuuleme järjest sagedamini hankeotsuste tulemuslikust vaidlustamisest, praaktöödest, tähtaegade ületamistest, mis võib lisaks suurtele trahvidele viia ka lepingu lõpetamise ja uue hanke korraldamiseni. See kõik muudab keeruliseks tellija olukorra, kuna objekti valmimistähtajad suruvad peale. Kõige sagedamini põhjustavad probleeme just odavaima pakkujaga sõlmitud lepingud – ette on tulnud nii lepingutähtaegade ületamist kui ka viletsamate materjalide kasutamist.

Saare maakonnas on mitmeid heal tasemel ja usaldusväärseid kohalikke ehitusfirmasid. Ehitustööde tellijate ja ehitajate vahel on pikaajalise koostöö tulemusena tekkinud vastastikune usaldus. Kohalik ehitaja ei mõtle tellijat “tõmmata”, sest see maksaks lõppkokkuvõttes kätte talle endale. Sugugi väiksema tähtsusega pole ka kohaliku tööhõive tagamine ja omavalitsustele laekuv maksutulu. Kvaliteet ja usaldus on kohalike firmade eksisteerimise ja kohapeal töö saamise eelduseks.

Ometi võidavad hankeid sageli odavaimad pakkujad, kes viivad maakonnast ära nii kasumi kui ka maksud. Selle tõttu on ka Oma Saare veergudel tulnud kirjutada probleemidest, mis on aeg-ajalt tekkinud tellija ja ehitaja vahel. Viimased näited on Kuivastu sadama ja Kuressaare 5. lasteaia renoveerimisega seonduvad probleemid. Kas tänane riigihangete seadus on ikkagi ajale jalgu jäänud ja kas tellija otsustusõigus on selle seadusega liigselt pärsitud?

Küsisime ehitusfirmade juhtidelt, mida nemad arvavad meie maakonnas korraldatud riigihangete läbipaistvusest. Kas on tunda olnud ka pakkumiste suunamist konkreetsetele firmadele ja kas tellijad on riigihangete seaduse tõttu pandud fakti ette, et valida tulebki kõige odavam pakkumine. Vaevalt on teistel pakkujatel võimalik hiljem kontrollida, et töö käib ikka sõlmitud hankelepingu järgi ning tööd tehakse korrektselt ja lisaraha nõudmata.

Tõnu Toompuu, Kuressaare Ehitus AS: Eestis peaks riigihangete seadust muutma nii, et kõige odavam ja kõige kallim pakkumine visatakse kohe kõrvale, siis ei hakkaks ükski firma töö saamise nimel liiga madalat hinda tegema. Iga firma eesmärk on end majandada, kasumit teenida ja investeerida. Täna on välja kujunenud selline olukord, et firma töös hoidmiseks tehakse kuni 40% odavam pakkumine alla omahinna. Selleks, et ehitus kätte saada. Siis hakatakse nuputama, kust saaks kokku hoida, milliseid materjale muuta jne.

Osa peatöövõtjaid püüab alltöövõtjatega sellised lepingud teha, et viiviste abil osa raha tagasi saada. Näited on meie KOIT-kava ehitused, kus ehitused võeti eksperthinnangust 50% odavamalt. Seal ei saa tellija kindlalt seda, mida lootis. Osa firmasid maksab elus püsimiseks palka mustalt, aga riigil jäävad sel juhul ju maksud saamata. See ei ole normaalne majandamine-ehitamine. Aga meie seda muuta ei saa.


Lembit Soe
, Tesman AS: Kas meie maakonnas on viimastel aastatel riigihanked läbi viidud korrektselt ja läbipaistvalt ja kas hangete tingimused on alati olnud arusaadavad või on tunda ka suunamist teatud firmadele eelise andmiseks – neile küsimustele vastan, et kindlasti on aegade jooksul olnud olukordi seinast seina. Oleme hankeid vaidlustanud, aga oleme jätnud ka vaidlustamata neid, mida oleme algul kavatsenud vaidlustada. Kas lepingu saanud ehitaja ka lepingut täpselt täidab ja raha juurde ei küsi, seda ei ole teistel hankel osalenutel hiljem võimalik kontrollida. Kindlasti ei ole neid probleeme juhul, kui ehitatakse eurorahadega.

Võib öelda, et riigihangete seadus on ajale jalgu jäänud. Tellijal puudub võimalus valida parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumist, kuna ta on sunnitud valima kõige odavama pakkuja, kes hiljem püüab tellijat survestada ning oma esialgseid soove ja otsuseid muuta, kasutades selleks erinevaid meetodeid, ka juriidilisi.

Tarmo Sink, Saare Erek AS: Meie oleme “multifunktsionaal-ne” ettevõte, mille käibe annavad ehitustööd, ehitusmaterjalide tootmine ja müük/vahendamine, puittoodete valmistamine ja müük, metallitööd, ehitusmasinate ja mehhanismide ning tööriistade rent ja teenused ja veel mõned asjad. Hangetel nõutakse reeglina puhtalt ehitustöödest saadavat mahtu, mis arvatavasti suurfirmade lobitöö tulemusena on meie jaoks tavaliselt liialt kõrgele seatud.

Küll oleme osalenud väiksemahulisematel hangetel kohalikul turul. On tekkinud arusaamine, et hangetega ostetakse hinda, mitte toodet või teenust, seda vähemalt ehitustööde puhul. Otsuste tegemise osas ei saa reeglina midagi protesteerida, sest kui osalemistingimused on täidetud, on n-ö JOKK-situatsioon, võitja on madalaim pakkumine.

Tõele au andes on viimasel ajal juhtunud ka selliseid kurioosume, kus mõni pakkumine on tunnistatud ilmseks alapakkumiseks ja kõrvale lükatud. Sageli jääb pärast hanketulemuste avaldamist üles aga küsimus, et kuidas on ometi võimalik nõutud tulemus väljakäidud rahanumbriga ausal teel saavutada. Kui varasemal ajal oli ehitushindades “õhku”, siis nüüd on hinnad väga tugevas “vaakumis”. Selliste hindadega ei saa ettevõtted hingata ja ei ole jätkusuutlikud.

Riigihangete seadus ei rahulda täna minu arvates ühtegi asjaosalist. Nii tellijatel, suurfirmadel kui ka väiksematel tegijatel on igaühel erinevad soovid ja ootused seaduse korrigeerimise osas. On väheusutav, et võimalik uus seadus või tänase seaduse täiendamine-parandamine saaks rahuldada korraga kõiki osapooli, keda nimetatud seadus puudutab.

Toomas Matt, Level AS: Meie ei ole kokku puutunud või õigemini ei ole aru saanud hangete suunatusest. On olnud hankeid, kus on olnud meie jaoks küsitavaid kvalifitseerumistingimuste nõudeid. Kuid üldjuhul on tellijad suutnud esitatud nõuded ära põhjendada. Pärast hankelepingu sõlmimist on lepingu tingimuste täitmist jälgida väga keeruline.

Hangete korraldajad peaksid olema suutelised hanketingimused selliselt kokku panema, et alapakkumiste tegemine oleks välistatud. Näiteks piirates üldises tööde mahus alltöövõtjate töömahu protsenti, seades nõudeid ettevõtte omakapitalile või nõudes näiteks, et kõigi tehtavate tööde mahud peaksid olema kaetud mitte ainult pangagarantiiga, vaid ka ettevõtte reaalse varaga. 

Reeglina on alapakkumiste tegijad sellised ettevõtted, kelle oma vara moodustab ainult kontor ja reaalse töö tegemiseks soojak kahe kohvri tööriistadega. Paraku on just taolised firmad oma odavate pakkumiste tõttu hangete võitjad ja neid on ka Saaremaal olemas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)