Maakonna omavalitsusjuhid järgmiseks neljaks aastaks

Rääkides Pöide valla noorte juhtidega, hakkas silma ja kõrva nende entusiasm ja tahe oma koduvalla arengule igati kaasa aidata. Omavalitsuses töötamise kogemus ja hea seaduste tundmine aitab vastata küsimustele, kuidas toimetada nii, et iga vallaelanik tunneks oma kodukandi eeliseid, võrreldes muude paikadega.

PÖIDE VALD

Koit Kelder, volikogu esimees: Minul on omavalitsussüsteem igapidi selge, sest muud tööd ma oma elus teinud polegi. Pärast ülikooli sain tööle Keila valda Harjumaal ja olin seal viimased neli aastat abivallavanema ametis. Võttes enda kanda Pöide vallavolikogu juhtimise, tunnetan selle töö tähtsust.

Minu arvates tuleb leida üha uusi võimalusi tõstmaks volikogu aktiivsust kohalike protsesside juhtimisel. Iga volikogu liige peab aru saama sellest, et just temale on antud mandaat ja ta on sellega endale ka kohustuse võtnud. Vallaelanik peab aga teadma, et otsustajad on volikogus, vallavalitsuse ja ametnike töö on nende otsuste elluviimine.

Vallaelu korraldamiseks on meil moodustatud finants- ja planeerimiskomisjon, haridus- ja sotsiaalkomisjon ja elulaadikomisjon. Komisjonide esimehed ja aseesimehed on ettevõtlikud inimesed ja küllap see töö laabub. Meil on ka aktiivsed külavanemad, kes löövad kaasa nii volikogus kui ka komisjonides, ja mis erilist heameelt teeb, nad käivad aktiivselt ka volikogu istungeid kuulamas.

Elu näitab seda, et kus on aktiivne külavanem, seal külas on igas asjas kaasalööjaid rohkem. Küladest tuleb palju häid mõtteid, need ei tohi kaduma minna. Külaseltside kaudu on odavam ka piirkondade arenguprojekte ellu viia, sest seltsidele on projekti maksumuse käibemaksu osa abikõlbulik, vallal näiteks ei ole.

Kindlasti on meie valla suurim mure teede olukord, eriti sel sügisel, kus on kuude kaupa vihmased ilmad olnud. Edaspidi tuleb pöörata enam tähelepanu mustkattega teede osatähtsuse tõstmisele. Mida see vallaelanik omavalitsuselt ikka rohkem ootab kui head kooli, rahvamaja, lasteaeda ja korras teid. Kui me nende asjadega hakkama saame, on hästi.

Kui riik hakkab halduskorralduses midagi muutma, siis tuleb ikka enne selgeks teha tekkivate omavalitsuste rahastamise kord. Ka haridusreformi läbiviimine peab olema läbipaistev. Seaduse järgi on kooli pidamine omavalitsuse ülesanne, aga kui kusagilt ülevalt öeldakse, millist kooli sa pidada tohid, on siin käärid olemas. Tänase KOKS-i (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse) järgi ei saa kuidagi aru, et suur omavalitsus tagaks inimestele teenuste parema kättesaadavuse.

Oluline on, et inimesed saaksid ka edaspidi maal elada ja töötada. Kui haridus- ja kultuurielu käib ning inimesed sellega rahul on, siis on ju ükskõik, kus see otsuste tegemine aset leiab või kui suur see omavalitsus on.

Jüri Linde, vallavanem: Olen eelmisest perioodist Pöide vallavanema ametit pidanud kolm aastat ehk siis sama kaua kui varasemal ajal vallavanema tööperiood kestis. See oli just paras aeg sisseelamiseks, et saada aru, mida tegema peab ja kuidas juhtida protsesse ühes omavalitsuses.

Pöide vallal on baas, millest edasi minna, olemas. Oleme teinud korda oma koolimaja, ka lasteaed funktsioneerib hästi. On vaid üks mure – lasteaed jääb kitsaks. Seega on mure ruumide pärast, muus osas on laste arvu kasv aga igati positiivne. Kavas on rahvamaja remont, EAS-ile on taotlus teele pandud. Eelkõige tuleb rahvamaja vastavusse viia tänapäevaste ohutusnõuetega, ehitada välja tuletõrjesignalisatsioon ja uuendada santehnika.

Edasi läheb meil ka Ühtekuuluvusfondi abil veevärgi ehitamine. Töö käib ning tehtule lisaks uuendame pumbamaja ja biopuhasti. Uue veevärgi saab ka Kärneri küla, kus asuvad meie kool ja lasteaed.
Ei pääse me ka kinnisvara arendusega seonduvatest probleemidest, mis kaasnevad looduskaunitesse paikadesse ehitamisega. Arendajate survet on piisavalt palju ja planeeringute menetlemisel vaidlusi jätkub. Hea on tunda seda, et mida aeg edasi, seda rohkem on inimesed aru saanud, et see on just see koht, kus on vaja kaasa rääkida. Üldplaneering vajab uuendamist ja sellega me juba vaikselt ka toimetame.

Kui rääkida kooliharidusest, siis tuleb tunnistada, et viimastel aastatel teeb muret see, et palju põhikooliealisi lapsi käib Orissaare koolis. Me ei ole seda otseselt piiranud, aga näiteks sõidusoodustust me nendele õpilastele ei anna. Kui ikka Tornimäe lapsel on kool üle tänava, siis miks me peame talle kinni maksma bussipileti Orissaarde.

Uue bussiliiklusega oleme igati rahul ja ma julgeks öelda, et uus on parem kui see, mis oli enne, kui rääkida ühendusest vallakeskuse ja külade vahel. Ka teiste piirkondadega ei ole bussiühendus meil halvenenud, küll on aga jäänud varasemast hõredamaks.
Vallavalitsus on komplekteeritud, töö käib ja ka ametnikud on oma ala tundvad inimesed. Kui rääkida eelarvest, millega tegelevad praegusel hetkel kõik omavalitsused, siis võtame seekord veel natuke tuluprognoose maha. Heameel on selle pärast, et üle pikkade aastate on märgata vallaelanike arvu väikest tõusu.

Kultuurielu keeb, rahvamaja on õhtuti rahvast täis, meil on palju taidluskollektiive, ise osalen usinasti rahvatantsus. Ma ei saa mainimata jätta meie väga head vallalehte, kus me iga kuu anname ülevaate sellest, mis toimub volikogus ja valitsuses. Leht jõuab valla kulul igasse peresse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)