Saareküla elanikke hirmutanud mees taotleb endale pankrotti (4)

Saareküla elanikke hirmutanud mees taotleb endale pankrotti

KOHTUS: Aleksandr Jõginõlvale (esiplaanil) mõisteti karistuseks kolme ja poole aasta pikkune vangistus, mille algust hakati lugema kuupäevast, mil mees kinni peeti, s.o 21. juunist 2008.
Foto: Peeter Kukk

Saareküla elanikes hirmu külvanud ja varem vanglas kiirlaenupettusi organiseerinud 24-aastane mees esitas kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks.

Tänavu märtsis mõisteti Aleksandr Jõginõlv koos kaaslastega reaalselt vangi Laimjala vallas Saarekülas toime pandud kuritegude eest. Mehed käisid naabrite kodudes vargil ja üritasid varastatud kraami omanikele hiljem tagasi müüa.

Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu kinnitusel ei tähendaks vangis istuva mehe pankrot siiski seda, et ta saaks loobuda kuritöödega tekitatud kahju hüvitamisest. Seaduse järgi on pankrot kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankroti väljakuulutamine toob isikule kaasa olukorra, kus kogu tema majanduslik tegevus (ka palgatulu teenimine) on kümne aasta jooksul pankrotihalduri jälgimise all ja võlausaldajate nõuete rahuldamist korraldab samuti pankrotihaldur. 
Lisaks sellele ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Elo Kirsipuu sõnul on võlgnikul kohustustest vabanemiseks pankrotimenetluses vaja teha vastav taotlus, mille alusel otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Vabastamise puhul peab võlgnik viie aasta jooksul olema täitnud vastavaid pankrotiseaduse punkte, nagu näiteks ei tohi ta kahjustada võlausaldajate huve ja peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega jne.

“Kuna vastav muudatus on pankrotiseaduses jõustunud alles 1. jaanuari 2006. a seisuga, siis kohtupraktika selle kohta alles puudub ehk kedagi tema kohustuste täitmisest vabastatud ei ole,” märkis Kirsipuu, kelle sõnul ei tähenda see seda, et kohustused saaksid täidetud, sest eelkõige oleneb see ikka iga konkreetse pankrotimenetluse puhul võlgniku vara ja võlgade suhtest ning sellest, kuidas pankrotihalduril õnnestub võlgniku vara realiseerida.

Kirsipuu kinnitas, et pankrotiseaduses sätestatult ei lõpe võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel.
“Sellest sättest tulenevalt võlgnik kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustusest vabaneda ei saa ehk vastav nõue ei kustu ka teatavate aastate möödumisel pankroti väljakuulutamisest,” märkis Kirsipuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)