Linnateatril on täna 10. sünnipäev (2)

Linnateatril on täna 10. sünnipäev

STABIILSUS ON OLULINE: Kuressaare Linnateatri direktor Piret Rauk ütleb, et tunneb uhkust selliste inimeste üle nagu Ahto Matt ja Laivi Koppel. “Suurim rikkus on meie inimesed,” tunnistas ta teatri sünnipäeva eelõhtul.
Foto: Peeter Kukk

Kuressaare Linnateater teeb oma tänasel 10. sünnipäeval kummarduse publikule, ütleb teatri direktor Piret Rauk, tänades neid inimesi, kes on võtnud teatri omaks ja ootavad esietendusi. Täna peetakse teatrimajas sünnipäevapidu “Varesega”. Ümmarguseks sünnipäevaks sai valmis ka teatri uus logo.

“Meie logo on veel linnavalitsuses kinnitamata, kuid uuel aastal hakkame selles suunas tööd tegema,” ütles Piret Rauk, lisades, et logo autor on Ain Vares Logolife’ist ning et uue märgi otsingud on kestnud juba pikka aega.
“Saaremaal on liiga palju firmasid, kes laevamärki kasutavad, sestap siis tundsime, et oleks uut vaja,” põhjendas teatrijuht.

Kunstnik Ain Vares, kelle tehtud on ka vana teatrilogo, rääkis, et tegi valmis 3–4 kavandit, nagu ikka sellistel puhkudel, ja teater ise valis nende hulgast sobilikuma välja.
10 aastat ei ole ühe teatri jaoks teab mis aeg. Rauk arvab, et kõige olulisem on stabiilne toimimine, milleks annab aluse raha.

“Ministeerium on meie selleaastast toetust vähendanud kaks korda, linn vähendas samuti ning järgmisel aastal väheneb meie eelarve veelgi,” sõnas teatrijuht, nentides, et raha tuleb lugeda nii, et enam ei loe kroone, loed juba sente.
“Aga see sunnib ka tööle,” lisas ta, sest praeguse rahaga on veel võimalik teatrit teha.

“Peamine on, et teater alles jääks ja otsustajatel oleks arusaamine sellest, et meie kõige suurem rikkus on meie inimesed. Meil on olemas Ahto Matt, kes teab kõike valgustusest, meil on olemas Laivi Koppel, kes teab kõike kostüümidest,” loetles Rauk, kes ideaalis näeb, et Kuressaare teatris peaks olema 2–3 palgalist näitlejat.

“Need inimesed oleksid olemas, kes siia tuleksid, konkurssi ei oleks vaja välja kuulutada,” usub ta. “Minult on küsitud imestades, et mis, Hannes Prikk ei olegi teil palgal,” muigas teatrijuht.
Küsimus on esitatud seepärast, et Prikk on Kuressaares viimasel ajal nii palju mänginud.
Süsteemse teatritegemise alguseks Kuressaares loetakse aastat 1924. Siis asus teatrimajas näitejuhi ja lavastajana tööle Jaan Metua. Moodustus näitlejatest põhituumik, kelle kõrval aastaid täitsid rolli ka harrastajad.

Praeguses linnateatris toimub töö hooaja lõikes repertuaari alusel ja projektipõhiselt ehk näitlejad võetakse tööle rollilepingu alusel.
“Kasutame ühelt poolt ära seda potentsiaali, mis on kohapeal, ning kutsume külalisi vabakutseliste näitlejate hulgast ja ka teistest teatritest,” rääkis Rauk.

Kui publiku jaoks teeb selline näitlejate vaheldumine teatri huvitavamaks, siis tööd on sellise seltskonnaga äärmiselt raske teha. Rauk tõi näiteks sõidukulud ja mandrinäitlejate koduteatrite etendused – neil teatritel on ju n-ö esimese öö õigus. Nii sünnivad lavastused suurte läbirääkimiste ja pikkade sõitude tulemusena.
“Vaataja võidaks, kui teatrid laseksid oma näitlejad suveks vabaks – et nad saaksid teha seda, mis neile meeldib,” arvab näitlejast teatrijuht, lisades, et see oleks ka loomingu jaoks vajalik.

Teatri sünnipäevaks lavale jõudnud “Vares” on läinud täissaalidele. “See näitab, et Tuulik on Saaremaal populaarne,” tõdes Rauk. Teisalt on aga tekkinud ka see stabiilsus, et teatris on esietendusi aastaringselt – mitte ainult suvel. “Aga suvelavastus tuleb kindlasti,” pakkus Kuressaare teatrijuht teatrisõpradele rõõmustavat teavet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 329 korda, sh täna 1)