Saaremaise hoolitsusega kasvatatud kala on hõrgu maitsega (1)

Saaremaise hoolitsusega kasvatatud kala on hõrgu maitsega

ÜHEST TIIGIST TEISE: Kolmapäeval veeti kaubaks minev kala enne turustamist leotustiiki “dieedile”.
Foto: Aare Laine

Kus siis sellised puhta ja hõrgu maitsega ning s a a r e m a i s e hoolitsuse toel kalad kasvavad, nagu Eesti talutooteid ja ökokaupasid tutvustav võrgulehekülg tervitus.ee teada annab? Samast saame ka vastuse, et Pähkla küla kristallselge allikaveega vikerforellide kasvualal.

Pähkla Põhjatu allikaile (mida kutsuti ka Pühatu allikaiks) rajas Saare Kalur kalakasvanduse juba aastakümneid tagasi. Pärast suure kalamajandi lagunemist läks peagi hingusele ka Pähkla kasvandus. Kinnikasvanud tiikide ja lagunenud hoonetega kasvanduse (pankrotivara) ostis seitse aastat tagasi vähikasvandust arendama hakanud ja Tallinnast kodusaarele naasnud Toivo Leivat.

Jõevähkide kasvatamisega alustanud ettevõtja ei mõelnud algul üldse kalakasvatusega tegelema hakata. Kahjuks tabas ka Pähkla vähifarmi mõned aastad tagasi Saaremaal levima hakanud vähikatk. See aga tähendas kogu ettevõtmisele katastroofi. Üle 400 000 vähi läks igaviku teele. 

Toimekas Toivo Leivat leidis kiiresti uue tegevussuuna. Kuna Pähkla tiikides oli varemgi vikerforelli kasvatatud, siis otsustas Leivat mitmeaastase vaheaja järel vanad rajatised kalakasvatuseks mitte üksnes taas korda teha, vaid nüüdisaegset tehnoloogiat arvestades kardinaalselt moderniseerida. Nüüdseks on Pähkla vähi- ja kalakasvandus igati kõrgtasemel välja arendatud tootmisettevõte. Euroopa Liidu kalandusfondi toel hiljaaegu valminud väikeses tootmishoones on nii töötlemisliinid kui ka suitsutsehh, külmkambrid ja muud vajalikud seadmed.

Just kala turustamise seisukohast on uuel hoonel tähtis roll. “Et konkurentsis püsida, selleks peaks igal kalakasvandusel endal olema väike rookimishoone. Praegu käib meil siin seadmete häälestamine. Põhimõtteliselt toimub siin kala rookimine, pesemine, nõrutamine ja fileerimine. Siin on ka suitsugeneraator. Oleme saanud sellele majale ajutise tunnustuse rookimise, fileerimise, suitsutamise, külmutamise ja marja töötlemise osas. Siin on absoluutselt kõik, mis olema peab,” teavitas Toivo Leivat.

Tulevikus peaks Pähkla kasvandus päevas väljastama vähemalt 300 kilo delikatesskaupa (vikerforell fileeritult, suitsutatult jne). Uue “tsehhi” töölerakendamiseks võtab firma edaspidi tööle mõned inimesed.
Muide, suitsuahju tarbeks kasutab Toivo Leivat pööki, mis tekitab kolm korda rohkem suitsu kui lepp.
Praegu kasvab kasvanduse tiikides umbes 70 tonni vikerforelli. Jõulukuul kavatseb firma turustada kaubakala vähemalt kümme tonni. Enamik Pähkla kalast müüakse maha Tallinnas.

Miks peaks ostja Norra lõhele eelistama koduvetes kasvatatud vikerforelli? Leivati sõnul on neil kaladel erinev lihastruktuur. Nüüd juba kogemustega kalakasvataja ei saa aru, kuidas saavad suured kaubandusketid müüa nii odavalt mujalt imporditud kala. “Eks kala sissevedajad ise teavad, kuidas see asi käib,” jäi kalakasvataja kommenteerimisel kidakeelseks.

Pärast vähikatku likvideerimist asustas Toivo Leivat mõned kõrvaltiigid uuesti vähkidega. Väiksemas mahus kasvatatakse ka karpkala. Kuna vähk kasvab turuküpseks viie aastaga, siis annab seda aega veel natuke oodata, millal Pähkla vähid jälle kaubandusvõrku jõuavad.
Vähid paljunevad aga hästi ja peremehe arvates hakkavad need vee-elukad tulevikus temalt rohkem aega ja tähelepanu nõudma.

Põhjatu allikad on nagu kalakasvatuseks loodud

Saaremaa veerikkaimad allikad ongi Pähklas. Toivo Leivati sõnul on allikate veevahetuse maht 40–140 liitrit sekundis. “Vesi on seitsmekraadine, mis tähendab seda, et siin saab kasvatada vaid külma vee kala,” rääkis Leivat.
Seitse aastat tagasi vohas praeguse kasvanduse alal pilliroog, võsa võttis igal pool võimust.

“Majal ei olnud uksi ega aknaid ees. Tiikides kasvas meetripikkune rohi. Alustasin praktiliselt nullist. Sõprade ja tuttavatega tegime laupäevakuid,” meenutas Toivo Leivat olukorda, mis valitses kasvanduses seitse aastat tagasi.
Aastatega on tulnud vilumus. “Omanikuna pean kõike ise oskama – kala kasvatamisest kuni töötlemiseni välja,” viitas Leivat.

Kalakasvanduses mängib väga olulist rolli elekter. Pähklas juhtub voolukatkestusi aga üsna tihti. “Kui elekter kaob ja puhurid peaksid seisma jääma, siis viisteist minutit on selline kriitiline aeg. Veerand tunni jooksul peame puhurid jälle tööle saama. Varugeneraatorid on meil olemas. Häire tuleb kohe telefoni peale. Kui hapnikusisaldus vees läheb alla, ka siis saan vastava signaali. Juhtimine käib kõik sagedusmuunduritega. Kusagil pole vaja kraane keerata,” selgitas Toivo Leivat.

Vastav seade registreerib kõik voolukatkestused. Viimase kolme aasta jooksul on kasvandus tsentraalse vooluta olnud 116 tundi 56 minutit. Õnneks on elektrikatkestusi Leivati sõnul viimasel ajal vähem. “Algul oli ikka puhta hull,” sõnas kalakasvataja.

320 000 marjatera aastas

Kolm ja pool aastat tagasi ostis Toivo Leivat kala Soomest. Kauba tegemisel soovitanud soomlasest kalakasvataja ka marja osta. “Eluskala transport, kus ühe kolmandiku kogusest moodustavad kalad, ülejäänud osa vesi, on üsna kallis. Soomest vett tassida pole eriti mõttekas. Nii ma siis marjaga alustasin. Aastas võtan inkubeerida 320 000 marjatera,” rääkis Pähkla kasvanduse omanik.

Praegugi kosub Pähkla vannides kahenädalane vikerforelli mari. Poole kuu pärast saavad need tulevased kalakesed juba avaramad kasvutingimused.
Tiigid ise pole enam kaugeltki niisugused, nagu need mitukümmend aastat tagasi rajati. “Ainult ääred on jäänud. Tegime uued põhjad, vahe- ja otsaseinad. Õhupuhurid panevad tiikides vee ringlema. Korjatakse kokku sõnnik, lisatakse vette hapnikku ja vesi liigub läbi biofiltri. Puhastatud vesi läheb uuele ringile,” selgitas Toivo Leivat vee ringvoolu.

Kasvanduse omaniku sõnul tagab see kaladele stabiilselt puhta vee ja forellid tunnevad end niisuguses elukeskkonnas alati hästi.
Üldkokkuvõttes läheb Pähkla vähi- ja kalakasvandusel tervikuna hästi. Toivo Leivat teeb koostööd teise saarlasest kalakasvataja Priit Lullaga Kanissaare külast. Võib öelda ka nii, et Priit Lulla kalakasvandus OÜ Aquamyk on Pähkla vähi- ja kalakasvanduse koostööpartner.

“Priidu abi on siin päris palju olnud. Enam-vähem ühel ajal alustasime ehitusega. Mina siin, tema Kanissaares. Kalakasvatust õppinud mehena pole ta abistamast kunagi keeldunud. Eks me oleme kahekesi välja mõelnud projekti, mida me kalakasvatuses näha tahaksime ja kuidas seda ellu viia,” kiitis Leivat koostööd kolleegiga.
Kuigi Priit Lulla ja Toivo Leivati partnerlus on vahest kõige tulemusrikkam, teevad Saare maakonna vesiviljelejad kõik omavahel koostööd. See ongi üks edu tagatis.


Pähkla vähi- ja kalakasvandus

Noor- ja kaubakala ning jõevähi kasvatamine
Neli töötajat

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 391 korda, sh täna 1)