Politsei asus jälitama identiteedivarast (2)

Politsei asus jälitama identiteedivarast

KES TA ON? Politsei alustas kriminaalasja, et tuvastada võõra pildi erootikaportaali üles riputanud inimese isik.
Foto: Internet

Ehkki politsei algsel hinnangul ei olnud Kuressaare neiust tema enese teadmata paljastava foto avaldamine portaalis iha.ee kuritegelik, alustas politsei eile asja uurimiseks siiski kriminaalmenetlust.

Aluseks võeti karistusseadustiku (KarS) uus paragrahv 157-2, mis käsitleb teise isiku identiteedi ebaseaduslikku kasutamist. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Külli Kivioja sõnul on see Lääne prokuratuuri jaoks esimene selle paragrahvi tunnustel alustatud kriminaalasi.

Oma Saar kirjutas sellest, et internetiportaali iha.ee riputati neiu teadmata tema pilt, kaks nädalat tagasi. Paljastavale fotole oli lisatud mõningaid väljamõeldud isikuandmeid. Kirjas olid nimi, vanus, silmade värv ning näiteks ka seksuaalsed eelistused. Pildi üles riputanud isikut kasutajanime järgi kindlaks teha võimalik ei olnud.

Kaitse oma au kohtus

Suheldes iha.ee administraatoriga, suutis neiu asja nii kaugele saada, et pilt võeti portaalist maha. See juhtus 17. novembril, mil KarS § 157-2 oli kehtinud kaks päeva. Neiu isikuandmeid väärkasutanud isiku teada saamiseks soovitas iha.ee tütarlapsel politseisse pöörduda.

Kuressaare politseimajas kohtus tüdruk järgmisel päeval (18. nov – aut) menetlejaga, kes kuulas ta küll ära, kuid ütles, et kuriteoga tegemist ei ole, ja soovitas tütarlapsel oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse. Pärast seda Oma Saarega vestelnud kohalik politseijuht Aare Allik lubas siiski, et neiu kutsutakse kindlasti tagasi.

Kriminaalne või ei?

Kaks nädalat hiljem ei olnud tütarlaps politseilt ikka veel mingit teadet saanud. Oma Saar saatis sel teisipäeval politseile päringu, mille peale politsei pressiesindaja vahendas Aare Alliku arvamust: “Teema jätkamisel ei ole mõtet, sest ajal, kui juhtum aset leidis, ei olnud seaduse mõttes tegemist kuriteoga, siis ei olnud alust menetluse alustamiseks. Selleks ajaks, kui asi politseile teatavaks sai, ei olnud ka pilt internetis enam saadaval.”

Oma Saare väite peale, et pilt võeti maha kaks päeva pärast seaduse kehtima hakkamist, teatas politsei: “Neiu tegi avalduse politseile ja politsei seda ka kontrollis. Saadud informatsiooni põhjal oli näha, et avalduse sisust lähtuvad pretensioonid olid seotud au ja väärikuse riivega.” Lisaks soovitas politsei neiul taas pöörduda tsiviilkohtusse.

Oma Saarele teadaolevalt ei olnud tütarlaps kirjalikku avaldust siiski teinud, kuna menetleja, kes temaga kõigepealt kohtus, ütles selgelt, et juhtunus pole midagi kriminaalset. Politsei pressiesindaja Hedy Tammeleht põhjendas seda kommunikatsioonihäirega: “Kahjuks on siin tegemist väikese möödarääkimisega. Neiu küll pöördus politsei poole, kuid avaldust ei teinud.”

Pressiesindaja tõdes ka, et nimetatud seadusesäte küll kehtis, kuid ikkagi ei ole tegemist selle paragrahvi tunnustele vastava teoga.
Politsei arvamust toetas ka prokuratuur, kes samuti väitis, et seaduses äratoodud identiteedivarguse mõiste alla see juhtum ei mahu.
Politsei ja prokuratuuri seisukohad tuginesid nende esindajate sõnul sellele, et veebilehel oli küll foto, kuid ei olnud isikuandmeid. Seega ei saa öelda, et keegi oleks esinenud fotol jäädvustatud neiuna. Samas oli tütarlaps rääkinud Oma Saarele, et peale foto olid internetiportaalis üleval ka väljamõeldud andmed. Seda oli ta oma kinnitusel öelnud ka politseis ning see oli ka välja toodud Oma Saare ja ametiasutuste kirjavahetuses.

Sel kolmapäeval sai neiu siiski kõne kohalikust politsei kriminaaltalitusest, kuhu ta kutsuti vestlusele. Tulemuseks oli kriminaalasja algatamine.
“Päeva jooksul on ilmsiks tulnud infot, millest politsei ja prokuratuur enne teadlikud ei olnud. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 157-2 järgi,” kinnitas prokuratuur asjale ametliku käigu andmist.

Politsei sõnul järgneb menetluse käigus iha.ee-sse konto loonud isiku andmete kindlaks tegemine ning teise isikuna esinenud kodanikku püütakse ka tabada.
Identiteedivarguse paragrahvi kohaselt ootab säärase teo korda saatnud inimest rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.


Iga kord ei varastata identiteeti

Politsei sõnul on uus seadusesäte tekitanud inimestes parajat segadust ning taoliste juhtumitega politsei poole pöördumiste arv on suurenenud. Samas ei saa iga juhtumit lugeda siiski identiteedivarguseks, tõepoolest võib tegemist olla vaid solvamise või laimamisega.

Andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja Elsa Neeme sõnul pelgalt pildi üles panemisega ei saa inimene esineda teisena ehk siis varastada tema identiteeti.
Antud juhtumi kontekstis määras asja see, et lisatud olid andmed, mida esitati pildil jäädvustatud neiu andmete ja eelistustena.

Juhul kui internetti üles pandud foto on ilma igasuguste andmeteta, hakkab kehtima isikuandmete kaitse seadus. Kui fotol olev isik tunneb, et tema pildiga on käitutud tema tahte vastaselt ning pildi avaldaja ei ole nõus seda maha võtma, saab isik teha avalduse andmekaitseinspektsioonile. Viimane saab omakorda nõuda pildi mahavõtmist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)