Saaremaa mahepiimatootjad unistavad oma tootmisliinist (6)

Saaremaa mahepiimatootjad unistavad oma tootmisliinist

Saaremaa suurim mahepiimatootja Raimond Ellik.
Foto: Tõnu Veldre

Saaremaa mahepiimatootjad loodavad, et lähiaastatel õnnestub Saaremaal luua võimalused mahepiima töötlemiseks ja mahetoodete valmistamiseks.

“Meil peaks olema oma piimakombinaat ja oma piimaauto,” ütles maakonna suurim mahepiimatootja, Salme POÜ juht Raimond Ellik. “Tulevikus peaks ikkagi olema võimalus, et saaksime oma tooteid turustada,” lisas ta.

Praegu on Saaremaal kümmekond mahepiimatootjat, kelle toodangu kogumaht on aastas hinnanguliselt 1500 tonni. Kogu Saaremaal toodetav mahepiim pannakse juba piimaringil tavapiimaga ühte ning tootjale jääb vaid rõõm mahetoetusest ja looduse säästmisest.
“Kõik ütlevad, et mahetootjad on ise süüdi, et nad ei ole suutnud ennast maksma panna, aga kuidas seda teha, kui üks osa mahetootjaid on Orissaare-otsas ja teine osa siin Sõrves,” ohkas Raimond Ellik.

Kaarma valla mahetalunik Jaan Kiider rääkis, et Saaremaa piimatööstusega on piima mahetöötlemisest räägitud päris mitmel korral, aga paraku on siinne mahepiimatoodang tööstuse jaoks liiga väike. “Nad saavad sellega vaid oma seadmed ära määrida, natukene piima seinte külge jääb, aga viimasest otsast ei tule välja midagi,” lausus Kiider.

Samas on piimatööstusel välja pakkuda mahepiimatöötlemiseks ruumid, kuhu mahetootjad saaksid mahepiima ümbertöötlemiseks seadmed paigaldada ja n-ö mahetöötlemise osakonna avada. Kõige suurem nõudlus oleks Kiideri hinnangul mahevõil, samuti -juustul. Mõeldav oleks koolipiimaprogrammi raames teha pastöriseeritud piima ja seda Saaremaa koolidele ja lasteaedadele tarnida.

Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Enn Sokk ütles Oma Saarele, et järgmisel aastal avaneb meede 1.6.2 (piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohanemine uute väljakutsetega). Meetme maht on esialgsetel andmetel 60 miljonit krooni, mida saab kasutada mahepiima töötlemisega seotud investeeringuteks.

Jaan Kiideri sõnul ei ole Saaremaa mahetootjatel järgmisel aastal veel võimalik meetmest raha taotleda, sest kehv majanduslik seis ei luba katta toetuse omaosalust.
Raimond Ellik viitas aga ka turu puudumisele. “Eesti riigis on 100 000 töötut pluss veel armee, kes ei osta niikuinii kallist toitu. Kusagil Tallinna külje all on tarbijaid rohkem ja kaup läheb, aga meil ei ole siin saare peal seda praegu kuhugi panna,” sõnas Ellik.

Mahetootjad taotlevad endale piimatootjate toetusraha

Eesti maaülikooli mahekeskuse esindaja Elen Peetsmanni sõnul puudub Eestis mahepiima kokkuostja, kes mahepiima töötleks. “Probleem ongi selles, et terviklikust tootmise ja turustamise ahelast on teatud lülid puudu,” osutas ta.

Novembri lõpus tegi mahepõllumajanduse koostöökogu põllumajandusministeeriumile ettepaneku kasutada järgmisel aastal Euroopa Liidult piimatootjatele eraldatavat täiendavat toetusraha selleks, et toetada mahetöötlemisse ning koolide ja lasteaedade toitlustusse turustatud piimaliitrit ühe krooniga. See kataks mahepiima kokkuveo ja käitlemisega seotud täiendava kulu.

Selline toetus aitab koostöökogu hinnangul kaasa mahepiima jõudmisele mahedana lõpptarbijani ning see aitaks käivitada ka mahepiima kogumise, töötlemise ja ekspordi, seeläbi aga toetataks mahepiima tootmise allesjäämist ja edasist arengut Eestis.

Mahepõllumajanduse koostöökogu väitel on mahepiimatoodangu ekspordivõimalused praegu reaalsed: E-Piimal on mahepiimapulbri valmistamise kogemus Saksamaale saadetud katsepartii näol olemas, samuti partner, kes sooviks seda toodangut osta. Probleemiks on aga mahetootjate hajus paiknemine ja sellest tulenev mahepiima kokkuveo kõrge hind. Piima kokkuveo kulu neelab kogu võimaliku mahepiima hinnalisa ja mahepiima müük osutub ebarentaabliks.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna töötaja Hindrek Riikoja sõnul tegeleb ministeerium praegu lahenduste otsimisega, et mahetootjate olukorda raskel ajal leevendada. “Otsime täna aktiivselt täiendavaid võimalusi, kuidas riigiabi reeglitega vastuollu minemata neid täiendavalt toetada,” lausus Riikoja. Kindlasti saavad mahetootjad järgmisel aastal taotleda turuarendustoetust ja neile avaneb maaelu arengukava alt edendustegevuste meede, kust on võimalik raha saada näiteks müügiedendamise kampaaniateks või reklaamimaks mahemärki, et seeläbi tõsta tarbijate teadlikkust mahetoodangust ja selle erilisusest.

Eestis on praegu 70 üleminekuaja läbinud mahepiimatootjat, tarnemahuga kaheksa miljonit liitrit ja turustuse mahuga 2,1 miljonit liitrit, mis annab piimakvoodiks kokku 10,1 miljonit liitrit ehk 10 100 tonni piima. Mahetootjate hinnangul võiks mahetöötlemisse ja lasteasutuste toitlustusse turustatud piima kogus moodustada sellest 60–70 protsenti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 131 korda, sh täna 1)