07.12.2009 arhiiv

  • Kolmsada kolmkümmend aastat tagasi, 1679. aasta 4. detsembril, suri 91. eluaastal silmapaistev inglise filosoof ja politoloog, liberaalse maailmavaate ja mehhaanilise materialismi üks loojatest, absolutismi teoreetik ja ühiskondlikku leppe teooria üks algatajatest, tõlkija ja matemaatik Thomas Hobbes (sünd 1588).

    Eelolev nädal möödanikus

    Kolmsada kolmkümmend aastat tagasi, 1679. aasta 4. detsembril, suri 91. eluaastal silmapaistev inglise filosoof ja politoloog, liberaalse maailmavaate ja mehhaanilise materialismi üks loojatest, absolutismi teoreetik ja ühiskondlikku leppe teooria üks algatajatest, tõlkija ja matemaatik Thomas Hobbes (sünd 1588).

    Loe edasi...

  • Sõna “ajalooline” kasutatakse sageli ülemäära. Kuid 1. detsember 2009 läheb Euroopa Liidu ajalukku kui päev, mil jõustus Lissaboni leping ja lõppes pea kümme aastat kestnud arutelu. Leping muudab Euroopa Liidu demokraatlikumaks ja suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi volitusi. Parlamendi õigusloome- ja eelarvevolitused muutuvad peaaegu kaks korda suuremaks. Volituste suurenemise üks tähtsamaid valdkondi on ühine põllumajanduspoliitika. Siin otsustavad parlamendiliikmed esimest korda koos liikmesriikide ministritega nii põllumajanduse õigusaktide kui ka kulutuste üle – viimased moodustavad EL-i eelarvest pea 40 protsenti. Sama kehtib ka liidu kalanduspoliitika kohta.

    Ajalooline tähtsündmus Euroopa Liidu arengus

    Sõna “ajalooline” kasutatakse sageli ülemäära. Kuid 1. detsember 2009 läheb Euroopa Liidu ajalukku kui päev, mil jõustus Lissaboni leping ja lõppes pea kümme aastat kestnud arutelu. Leping muudab Euroopa Liidu demokraatlikumaks ja suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi volitusi. Parlamendi õigusloome- ja eelarvevolitused muutuvad peaaegu kaks korda suuremaks. Volituste suurenemise üks tähtsamaid valdkondi on ühine põllumajanduspoliitika. Siin otsustavad parlamendiliikmed esimest korda koos liikmesriikide ministritega nii põllumajanduse õigusaktide kui ka kulutuste üle – viimased moodustavad EL-i eelarvest pea 40 protsenti. Sama kehtib ka liidu kalanduspoliitika kohta.

    Loe edasi...

  • Perevägivallast on rääkima hakatud üha rohkem ja rohkem. Mees tõstab käe naise ja oma laste ema vastu, kasuisa ahistab kasutütart – selliseid kuritegusid on meie peredes piisavalt, kuid enamasti jäävad need koduseinte vahele. Neist ei taheta rääkida. Sest häbenetakse…

    Kui kodus olla enam ei saa (2)

    Perevägivallast on rääkima hakatud üha rohkem ja rohkem. Mees tõstab käe naise ja oma laste ema vastu, kasuisa ahistab kasutütart – selliseid kuritegusid on meie peredes piisavalt, kuid enamasti jäävad need koduseinte vahele. Neist ei taheta rääkida. Sest häbenetakse…

    Loe edasi...

  • Alljärgnev ülevaatelugu Saaremaa pealinna oluliste infrastruktuuriobjektide minevikust ja olevikust on jätk artiklitele, mis ilmusid 31. oktoobri ja 14. novembri Oma Saares. Selle autoriks on kauaaegne ehitusinsener ja endine linnavolikogu liige, praegu pensionipõlve pidav JALMAR-ÜLO VESKIS. Seekordses loos räägitakse peamiselt Kuressaare kui kuurortlinna tähtsamate objektide taastamisest ja rajamisest. Nii näiteks võetakse vaatluse alla linna rannaala korrastamine, mudaravilad ja kaasaja nõuetele vastava golfiväljaku rajamine.

    Kuressaare minevikust ja tulevikust (1)

    Alljärgnev ülevaatelugu Saaremaa pealinna oluliste infrastruktuuriobjektide minevikust ja olevikust on jätk artiklitele, mis ilmusid 31. oktoobri ja 14. novembri Oma Saares. Selle autoriks on kauaaegne ehitusinsener ja endine linnavolikogu liige, praegu pensionipõlve pidav JALMAR-ÜLO VESKIS. Seekordses loos räägitakse peamiselt Kuressaare kui kuurortlinna tähtsamate objektide taastamisest ja rajamisest. Nii näiteks võetakse vaatluse alla linna rannaala korrastamine, mudaravilad ja kaasaja nõuetele vastava golfiväljaku rajamine.

    Loe edasi...

  • Minu poja pere sai ootamatu võimaluse külastada Türgit ja mind kutsuti kaasa. Olin algul kõhkvel, sest hirmutas palavus ja liiga pikk tee, kuid samas andis kindlust, et minek on koos noortega, kel pole probleeme inglise keelega, ja turvatunne veel üle selle. Nii asusime ühel septembri lõpupäeval Novatoursi reisibüroo abiga teele.

    Turist on Türgis kuningas (6)

    Minu poja pere sai ootamatu võimaluse külastada Türgit ja mind kutsuti kaasa. Olin algul kõhkvel, sest hirmutas palavus ja liiga pikk tee, kuid samas andis kindlust, et minek on koos noortega, kel pole probleeme inglise keelega, ja turvatunne veel üle selle. Nii asusime ühel septembri lõpupäeval Novatoursi reisibüroo abiga teele.

    Loe edasi...

  • Talvekuu viimase nädala laupäeva varahommik Tartus on samasugune sombune ja vihmane nagu mereriigis Saaremaal. Kella poole kaheksa paiku linnaveerest kesklinna poole sõites näen tänavatel vaid üksikuid sõidukeid ja mõnda jalakäijat. Nii varasel hommikutunnil seisab ees kohtumine naaberkülamehega, keda pole näost näkku näinud vist mitukümmend aastat. Professor Raivo Mänd on enne hommikust loengut leidnud tunnikese kunagise koolivenna (Randvere algkoolist) jaoks.

    Raivo Mänd – saarlaste kultuurikogemust au sees hoidev professor

    Talvekuu viimase nädala laupäeva varahommik Tartus on samasugune sombune ja vihmane nagu mereriigis Saaremaal. Kella poole kaheksa paiku linnaveerest kesklinna poole sõites näen tänavatel vaid üksikuid sõidukeid ja mõnda jalakäijat. Nii varasel hommikutunnil seisab ees kohtumine naaberkülamehega, keda pole näost näkku näinud vist mitukümmend aastat. Professor Raivo Mänd on enne hommikust loengut leidnud tunnikese kunagise koolivenna (Randvere algkoolist) jaoks.

    Loe edasi...

  • Milla Mägi, poeedinimega Ingel Tael, kel paari päeva pärast saab elatud üks suur nulliga lõppev arv aastaid, alustas ajakirjanikuna täpselt 30 aastat tagasi Saaremaa lehe juures. Neid ümmargusi tähtpäevi kasutades uurime ühe saarlase tausta ja sisu ka laiemalt ja – mis sellest mandril saanud on. Pärast Tartu ülikoolis ajakirjanduse eriharu lõpetamist on Milla tegev olnud keskajakirjanduses ja seega Eesti risti-põiki läbi rännanud.

    Milla Mägi on mandril saarlaseks jäänud (5)

    Milla Mägi, poeedinimega Ingel Tael, kel paari päeva pärast saab elatud üks suur nulliga lõppev arv aastaid, alustas ajakirjanikuna täpselt 30 aastat tagasi Saaremaa lehe juures. Neid ümmargusi tähtpäevi kasutades uurime ühe saarlase tausta ja sisu ka laiemalt ja – mis sellest mandril saanud on. Pärast Tartu ülikoolis ajakirjanduse eriharu lõpetamist on Milla tegev olnud keskajakirjanduses ja seega Eesti risti-põiki läbi rännanud.

    Loe edasi...