Kes kaitseb kaitsetuid… (15)

Kes kaitseb kaitsetuid…

 

Mõned head aastad tagasi märkasin, et mu hea tuttav varjab hoolika meigiga sinikat näol. Seletuseks sain midagi segast olmeõnnetusest. Mõne aja pärast oli tuttav taas “ahjusiibri otsa jooksnud”.

Tõeni jõudmine, et mu sõbral on vägivaldne elukaaslane, võttis kannatlikkust ja aega. Soovitasin tal pöörduda abi saamiseks politsei poole, mida ta lõpuks ka tegi. Kirjutas politseisse ühe avalduse, teise ja kolmandagi, kuid vägivallatseja suutis alati politsei n-ö ära rääkida. Puudusid otsesed tõendid, et just see mees vägivallatses.

Viimases hädas pöördus mu tuttav kohtusse, et tema elukaaslasele määrataks lähenemiskeeld. Lähenemiskeeld määratigi, kuid hullumeelne olukord jätkus. Mees terroriseeris naist ja lapsi edasi. Politseist polnud taas abi, sest lähenemiskeelu rikkumist tõendada oli pea võimatu. Sõna sõna vastu ja manipulaatorist vägivallatseja esines politseis kui õige mees.

Olukorrale tõi leevendust elukoha vahetus. Valusaid näiteid, kus minu poole on abisaamiseks pöördunud peres vägivallatsejate ohvrid, on kahjuks mitmeid. Läbi karmi kadalipu on viimaks ka abi leitud. Rõhutan, läbi kadalipu…

Tõendamine on keeruline

Olen töötanud korrakaitse valdkonnas inspektorist ministrini üle kahekümne aasta. Lähisuhtes vägivalla tõestamine on politseile alati olnud probleem, sageli sunnivad hirm ja valehäbi kannatajat vaikima. Perevägivalla tõendamine on politseile pea sama keeruline kui mõrvade või vägistamiste uurimine.

Paraku ei ole füüsiline vägivald ainus vägivalla liik. Veelgi keerulisem on tõendada vaimset vägivalda, mis paljudel puhkudel kestab aastaid. Ometigi olin pikalt arvamusel, et seadusliku abi saamine ON palju lihtsam. Minu ettekujutus süsteemi töökindlusest oli kaua naiivselt optimistlik.
Osaledes naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, sain taas kinnitust, et selles valdkonnas EI KAITSE meie seadusandlus kaitsetuid piisavalt.

Alates 2006. aastast on kriminaalmenetluses võimalik kohaldada lähenemiskeeldu isikute suhtes, kes on sooritanud isikuvastase kuriteo. Lähenemiskeelu eiramise korral saab rikkujat karistada kuni üheaastase vangistusega. Poleks nagu probleemi – lähisuhtes ilmutatud vägivalla korral määrab kohus vägivallatsejale lähenemiskeelu ja kui seda rikutakse, saab süüdlane karistada. Saatan peitub detailides!

Ohvri pöördumisel politseisse algab kõik korrakaitsja SUHTUMISEST, sagedased on juhud, mil abi jääb saamata lihtsalt sellepärast, et politseinik ei mõista olukorra tõsidust. Ja vahendid, mida politsei rakendada saabki, on tänases seadusandluses puudulikud. Viimase kolme aasta jooksul on lähenemiskeeldu kohaldatud vaid 40 juhul. Lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis aga praktilised turvameetmed.

Suhtumist on vaja muuta

Soomes saab lähenemiskeeldu taotleda nii kohtult kui ka politseilt. Ajutise lähenemiskeelu, mis jõustub kohe, võib väljastada politseinik või prokurör. Peresisest (kui jagatakse ühist elamispinda) lähenemiskeeldu rakendab politsei kohe ja vajadusel võetakse vägivallatseja vahi alla. Norras määrab ajutise lähenemiskeelu politseinik või prokurör ning seegi hakkab kehtima kohe. Kohus teeb otsuse viie päeva jooksul.

Mida meie siin ja kohe tegema peame? Politsei peab saama ajutise lähenemiskeelu määramise õiguse, mis vaadatakse kohtu poolt läbi mõne päeva möödudes. Lähenemiskeelu järgimise üks kontrollivõimalusi oleks näiteks elektroonilise jalavõru kasutamine. Politsei saab operatiivselt teavet ja rikkumise korral on tal alus kurjategija vahistamiseks.

Tänane seadusandlus ja selle rakendamine lähisuhte vägivalla osas on puudulik. Ja seda saab muuta kohe. Lõputu protsess on aga meie kõigi SUHTUMISE muutmine. Tuttav saab vägivalla all kannatajat aidata julgustamise ja toetamisega. See, et üks vanem ei saa aru ega tea, et teine vanem last ahistab, on võimatu ja seega kuritegelik.

Kui naaber, kes näeb pealt perevägivalda, ei reageeri, on ta kaasaaitaja. Politseinik, kes ohvrit ei aita, ei tohiks mundrit kanda. Seaduseandjad, kes ei suuda luua toimivaid seadusi, ei vääri oma kohta.
Võtame pea liiva alt välja ja kaitseme kaitsetuid!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 110 korda, sh täna 1)