Gümnasistid tegid uurimuse linnarebastest

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased Joel-Jakob Koel ja Karl Jõgi viisid õpetaja Inge Vahteri juhendamisel läbi uurimistöö “Rebase (Vulpes vulpes) bioloogiline ülevaade ja tema leviku laienemisest asulatesse”.

Uurimistöö käigus koostati küsitlusleht, millele pidid vastama Kuressaare linna elanikud. Tagasi saadi 47 lehte, millest selgus, et rebaseid võib kohata linnas peaaegu kõikjal, kuid enim siiski linnuse ümbruses.

Uurimuses tõdetakse, et rebane on Mandri-Euroopas kõige olulisem marutõve edasikandja ning võib levitada ka suu- ja sõrataudi ja kärntõbe. Uurimuse autorid kirjutavad ka, et Kuressaarde tulnud rebased ei ole ohtlikud ja neil ei esine märgatavaid haigustunnuseid.

Samas jõutakse järeldusele, et linnaelanikud on ise süüdi linnarebaste arvukuse tõusus, kuna toidavad neid. Arvestama peab, et rebane on ikkagi metsloom ja kui ta linnast toitu ei leia, läheb ise metsa tagasi.

Linnaulukite probleem on tuleval kolmapäeval taas arutusel Kuressaare linnavalitsuse kokku kutsutud ümarlauas, kuhu on palutud veterinaar- ja toiduameti ja jahimeeste esindaja, jahindusala spetsialist ja linnaarst.
“Kutsume muidugi ka linnakodanikke osalema,” ütles linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp. “Kõigepealt tuleb kiirkorras midagi ette võtta metssigadega, sest Roomassaare kandis tegutseb pidevalt juba kaks seakarja.”

Ta märkis, et viimase paari nädalaga on need ulukid üsna palju varalist kahju teinud.

Rebaste kohta ütles Vipp, et neid on linnas ka puuriga kinni püütud. “Aga on ju häid inimesi, kes rebase kohe jälle lahti lasid,” lisas Vipp. Tema sõnul ei mõjunud isegi lõksu juurde pandud kiri, et jätku inimesed lõks rahule.

Enam ei ole linnavalitsus lõksu kasutanud, sest ühe korra rebase kinni püüdnud püünis “enam ei tööta”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)