Minister Parts varjas sillauuringu lahtisi otsi (26)

Minister Parts varjas sillauuringu lahtisi otsi

VALITSUS ON PETTUNUD: Juhan Parts kinnitas Kuressaares toimunud töökohtumisel, et valitsus on keskkonnauuringute venimise pärast väga pettunud.
Foto: Peeter Kukk

Kui majandusminister Juhan Parts väitis, et Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse rajamiseks ei ole ühtegi keskkonnaalast takistust, jättis ta ütlemata, et tegelikult on eksperdid mitmes küsimus eri meelel ja kõikide uuringute lõplikke tulemusi veel pole.

“Olgu need siis hülged, konnad, linnud, elupaikade kaitsed või midagi muud,” kinnitas Parts üle-eelmisel nädalal Oma Saarele. Parts ütles seda päeval, mil Kuressaares oli toimunud püsiühenduse asjatundjate komisjoni koosolek. Seal arutati keskkonnauuringute tulemusi avalikkuse jaoks kinniste uste taga.

Püsiühenduse trassivariandid jäävad Väinamere Natura alale ja juhul kui uuringute tulemusel selgub, et sild tekitaks Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele, liikidele või elupaikadele olulist ehk kriitilist mõju, peaks loa silla rajamiseks andma Euroopa Komisjon (EK).

Oma Saare käsutuses olevas koosoleku 10-leheküljelises ja mitmete lisadega protokollis öeldakse, et Natura hindamise eksperdi hinnangul ühelgi trassil kriitilist mõju pole ja seega pole ka põhjust EK-lt arvamust küsida. Just sellele hinnangule tugines ka Juhan Parts.

Detailid ei rõõmusta

Paraku jättis minister täpsustamata mõned detailid. Näiteks ütles keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ekspert Heikki Kalle koosolekul järgmist: “Vaatamata sellele on pinge üleval, kuna kõik eksperdid ei ole sama meelt.” Kalle tõi näiteks, et linnustiku-uuringu lõplik aruanne on lubatud esitada 10. detsembriks ja korrigeeritud aruandes võib hinnangute osas tulla korrektiive.

“Kuna täna lõplikku aruannet ei ole, siis tulemustele sajaprotsendilise kindlusega alla ei kirjutaks, võib tulla korrektiive. Praegu Natura hindamise aruandes esitatud tulemus on Natura eksperdi praegune hinnang,” sõnas Heikki Kalle.

Ka maanteeameti projektijuht Kadri Auväärt ütles komisjoni koosolekul, et aruannetes esineb veel palju informatsiooni- ja analüüsilünkasid. Uuring ise on ajakavast kolm kuud maas.

“Mõningatel juhtudel erineb Natura hindaja ja KSH ekspertide arvamus keskkonnauuringute aruannetes esitatud hinnangutest – näiteks püsiühenduse alternatiivide mõju linnustikule ja viigerhüljestele,” rääkis Kadri Auväärt.

Arvamuste erinevus võib tema sõnul tekitada olukorra, kus Natura hindamise tulemused vaidlustatakse keskkonnaorganisatsioonide poolt või esitatakse KSH arutelu perioodil kommentaare määral, mis aeglustab oluliselt aruande heakskiitmise protsessi.

Tulemused võidakse vaidlustada

Sama rääkis ka Heiki Kalle, viidates, et mõjudega kaasnev määramatus on edasise hindamise seisukohast seotud suure riskiga – huvigrupid võivad hindamise tulemused vaidlustada.

Eile teataski n-ö huvigruppide esindaja, erakond Eestimaa Rohelised, et nende fraktsioon riigikogus esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile seoses Suure väina sillaga kirjaliku küsimuse.

Rohelised viitavad Partsi poolt Oma Saarele öeldud sõnadele hüljeste, konnade, lindude kohta ja nendivad, et ministeeriumi kodulehel olevate uuringumaterjalide hulgas puuduvad aruanded projekti mõjust hüljestele, lindudele ja maismaaelupaikadele. Rohelised küsivad, kas minister on tõesti avalikult väitnud, et sillal puudub arvestatav mõju ning millistele aruannetele võiks selline väide tugineda.

Vaja on järgida seadusi

Ka paluvad rohelised ministrilt selget kinnitust, et keskkonnamõjude hindamisel järgitakse sisuliselt kõiki Eesti seadusi ja EL direktiive ega üritata leida Nord Streami stiilis “juriidiliselt korrektseid lahendusi” selle väljendi halvas mõttes.

Praeguse arvamuse järgi võiks silla ehitada Suurde väina praeguse laevateega paralleelselt. See maksaks umbes 5,1 miljardit krooni ehk 1,5 korda rohkem kui lõuna poolt, üle Viirelaiu minev trass.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)