Ühisgümnaasiumi neiud vajavad uurimistööks hiiri (5)

Ühisgümnaasiumi neiud vajavad uurimistööks hiiri

HIIRED ON TERETULNUD: Jaana Albert on üks kahest õest (Janne oli eile kodus haige), kes kavatseb hiiri uurides selgusele jõuda, kas nende näriliste elu on inimeste masu ajal sama stressirohke või on see pigem pidu ja pillerkaar.
Foto: Peeter Kukk

Saaremaa ühisgümnaasiumi lehes ilmunud kuulutus, et 10. klassis õppivad kaksikõed Jaana ja Janne Albert (16) võtavad lahkelt vastu surnud hiiri, teenib huvitavat eesmärki. Nimelt on tüdrukud võtnud oma sihiks uurida hiirte stressi. Piigadel läheks vaja vähemalt sadakond ilmtingimata isast ja täiskasvanud koduhiirt.

Üldlevinud arvamus, et tütarlapsed hiirt nähes kõrgemaid noote võttes röökima pistavad ja õhku hüppavad, nende kahe puhul paika ei pea. Õed Albertid tahavad hiiri hoopis uurida, et kindlaks teha, kas näiteks linnas elavad hiired on rohkem stressis kui maal elavad.

“Mul isegi mees püüab kodus neile hiiri,” naeris SÜG-i bioloogiaõpetaja ja tüdrukute töö juhendaja Inge Vahter, kes ennast tagasihoidlikult nimetab töö vormi juhendajaks.

Juba 8. klassis oma kodutalus leidunud hiireliike uurinud kaksikõed juhatas huvitava teema juurde nende Tartu ülikooli bioloogiaprofessorist vanaisa Jüri Kärner. “Ta arvas, et see oleks huvitav,” ütles Jaana Albert. Teema ongi põnev, kuna seda on neiu andmetel Eestis veel vähe uuritud.

Inge Vahteri arvates polekski Saaremaal selliseid tehnilisi võimalusi, et hiiri nii põhjalikult uurida. Tüdrukutel on võimalus kasutada Tartu ülikooli õpperuume ja seadmeid.

Jaana Albert selgitas, et hiirte stressi suurust saab määrata, kui uurida nende neerupealseid. Nimelt toodavad neerupealsed hormooni nimega adrenaliin. Juhul kui stress on suurem, on ka seda tootev nääre suurem.
“Lahkame hiired, mõõdame ja kaalume neerupealseid ning võrdleme keskmistega,” võttis Jaana lühidalt kokku.

Mõõtmistulemusi analüüsitakse erinevates kontekstides, näiteks millal ja mis keskkonnast on hiir püütud. Küsimusele, et millal on hiirel stress, vastas Jaana, et näiteks siis, kui majapidamises, kus hiir elutseb, on olemas kass.

Seni on tüdrukud Tartus proovinud ja harjutanud, kuidas nende uurimistöö hakkab kulgema, kuid tõsisem töö juurde asumine seisab just hiirtepuuduse taga. Õpetaja Inge Vahter arvas, et praegu on väljas veel üpris soe, kuid ilmade jahenedes hakkavad hiired ka rohkem majadesse kolima ja lõksudesse sattuma.

Õed Albertid ja õpetaja Inge Vahter oleksid seega igati tänulikud, kui keegi tooks neile lõksudesse kinni jäänud hiiri. Jaana Albert rõhutas, et tegu peaks kindlasti olema isase hiirega, kuna emaseid hiiri mõjutavad ka erinevad suguhormoonid.

Inge Vahteri sõnul kasutatakse uurimistöös vaid kinnipüütud ja surnud hiiri, keda lahkama hakatakse, mitte elusaid hiiri. Teaduse nimel tüdrukud hiiri tapma ei hakka, kinnitas Inge Vahter, et loomapiinamisega pole kaugeltki tegu.

Õpetaja usub, et kui tööst asja saab, siis tuleb sellest kahtlemata huvitav uurimus. Samas märkis ta, et valmis on vaadatud ka juba teine projekt. Nimelt hakatakse uurima Saaremaa allikaid. Eesmärgiga selgitada välja, kui puhas on Saaremaa allikate vesi ja millised olendid selles elavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)