Vägivallatus kõikjal elustiiliks

Vägivallatus kõikjal elustiiliks

 

Vägivald on saanud meie elu lahutamatuks osaks – vägivald tänavatel, koolides ja ka kodus on sedavõrd sügavalt põimunud meie igapäevaellu, et aktsepteerime seda kui tavakäitumist, ja seda nii perekonnas, sõpradevahelistes suhetes kui ka armunute puhul. Enamik kannatanuid tunneb vägivallatsejat väga lähedalt.

Vägivallale noorte lähisuhetes hakkas Lääne politseiprefektuur tähelepanu juhtima juba 2007. aasta lõpus korraldatud uuringuga, mis viidi läbi kuues maakonnas – Pärnu-, Saare-, Rapla-, Hiiu-, Järva- ja Läänemaal. Uuringu tulemustest selgus, et ka Eesti noored kogevad oma lähisuhetes vägivalda. Samuti näitas uuring seda, et vägivalda ja perevägivalda mõistetakse erinevalt, kuna seal on väga palju nüansse. Uuringutulemuste põhjal valmisid kohtinguvägivalla alased loengumaterjalid 9.–12. klasside õpilastele.

Et võimaldada vägivalda juba algstaadiumis ära tunda ja elada vägivallavaba elu, viis Lääne politseiprefektuur koostöös Pärnumaa ohvriabikeskuse peaspetsialistide Kaisa Üpruse ja Ilona Veikega läbi loengud teemal “Kohtinguvägivald”. Loengutes kajastati nii läbiviidud uuringu tulemusi kui ka räägiti noortele sellest, mis on vägivald üldse, mis on perevägivald ja mis on kohtinguvägivald. Samuti sellest, millised on ohumärgid ning kuidas luua ja hoida terveid suhteid.

Loengud viidi läbi eluliste näidete varal, mis panid mõtlema ja kaasa arutama ka alguses skeptiliselt suhtunud noored, kes näisid arvavat, et vägivald noorte lähisuhetes ei ole suur probleem. Rõõm oli tõdeda, et noored teadvustavad endale, et vägivald ei tohiks olla osa elust, ja on valmis nende probleemide üle arutlema.

Ükski teoreetiline selgitus ei määratle piisavalt vägivallatseja profiili. Kellelgi ei ole otsaette kirjutatud, et ta on teiste inimeste suhtes vägivaldne. Vägivallatsejad on enamasti pealtnäha täiesti tavalised inimesed, keda säärases teguviisis kahtlustadagi ei oska.
Ohumärgid on olemas ka enne füüsilise, vaimse, seksuaalse vägivaldsuse avaldumist, kuid neid ei osata sageli tähele panna. Kõige tähtsam on usaldada oma intuitsiooni. Kui sisetunne ütleb, et midagi on lähisuhtes valesti, siis nii see enamasti ka on.

Terve suhte aluseks on austus iseenda ja teiste vastu. Me tuleme erinevatest kodudest erineva tausta ja peremudeliga, meie arusaamad ja väärtushinnangud on erinevad. Seetõttu on väga oluline omavahel suhelda juba varajases suhtestaadiumis, väljendades ennast selgelt ja arusaadavalt. Sellega käib kaasas oskus kehtestada piire, julgus öelda ei ning pidada lugu teise poole kehtestatud piiridest. Hiljem on väljarääkimata asju väga raske lahendada.

Me kõik oleme mõnikord tundnud viha ja see on täiesti normaalne. Viha on tunne, kuid selle väljendamine kas emotsionaalse, seksuaalse ja/või füüsilise vägivalla kaudu on käitumine, mille eest vastutab ainult inimene ise. Vägivallatsejad aga süüdistavad tihti just ohvreid oma vägivaldsuses. Igal inimesel on valik, kuidas ta ebameeldivaid olukordi lahendab.

Et vägivallatus kujuneks MEIE elustiiliks, peame me olema ja saame me kõik olla:
* tähelepanelikud nii iseenda kui ka teiste suhtes – MÄRKAME!
* hoolivad – HOOLIME!
* saame küsida või pakkuda abi – REAGEERIME!
Selliste tõekspidamistega hoiame noorte inimeste õrnad lähisuhted vägivallast vabad, toetades vägivallatut elustiili ka nende tulevastes suhetes lähedastega.

Kati Nõmm
Lääne PP korrakaitseosakonna
preventsiooni- ja patrullitalituse
juhtivkonstaabel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)