Talunikud tahavad sõnnikuhoidla kordategemiseks pikendust

Eestimaa talupidajate keskliit tegi koos noortalunikega põllumajandusministeeriumile ettepaneku pikendada sõnnikuhoidlate toetuse meetme kohustuste tähtaega kahe aasta võrra.

Talupidajate keskliidu esindaja Jaak Herodese sõnul on paljudel sõnnikumeetme taotlejatel tekkinud majanduskriisi tingimustes omafinantseerimise võimekuse järsk langus, samuti pole neil võimalik pangast laenu saada.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialisti Ülle Lukase sõnul PRIA sõnnikuhoidla meetmega võetud kohustuste tähtaja pikendamist ei poolda. “Praegu räägime kümmekonnast taotlejast, kes pikendust soovivad. See arv ei ole nii suur, et määruse muutmine oleks põhjendatud,” ütles Lukas.

Aastatel 2004–2006 määratud sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse kolmeaastane kohustusteperiood lõppes viimastel taotlejatel tänavu 4. novembril, kuid 2008. aasta kevadel vastu võetud muudatuse kohaselt võib PRIA taotlejale põhjendatud juhtudel ühel korral aasta pikendust anda. Meetme raames makstav maksimumsumma on aasta kohta 391 000 krooni, seega on kolme aasta peale selle toetusskeemi kaudu võimalik taotleda maksimaalselt üle miljoni krooni toetust.

Enamik tootjaid on oma kohustused täitnud õigeaegselt ja pikendust antakse vaid erijuhtudel.
Lukase sõnul on tähtaja pikendamist taotlevate inimeste näol tegu tootjatega, kellega PRIA-l on juba varem probleeme olnud. “Nende põhjendused on aastast aastasse samad ja seetõttu jääb alus neile pikendust anda järjest väiksemaks,” rääkis Lukas.

“Hakata määrust muutma kümmekonna taotleja pärast, kes siis saaksid hoopis teistsugused tingimused võrreldes varasematel aastatel kohustuse võtnud taotlejatega, ma arvan, et see ei ole enam mõistlik,” selgitas juhtivspetsialist. Ta lisas, et kokku on sõnnikuhoidla meetmest toetust taotlenud tuhatkond tootjat, kellest praegu on kohustus üleval ligemale sajal. 

Ülle Lukase kinnitusel pole kohustuste tähtaja pikendamist taotlevate tootjate arv sel aastal varasemaga võrreldes suurenenud. “Olukord on nagu tavaliselt, kuigi seoses majanduskriisiga kartsime me hullemat,” lausus ta. Rahapuuduse kõrval toovad tähtaja pikendamise soovijad jätkuvalt põhjuseks ilmastikutingimusi, mis on ehitamise jaoks liiga märjad ja külmad.

Pille Lukas märkis, et saarlased on sõnnikuhoidla meetme raames korralikult hakkama saanud, vaid ühel taotlejal on praegu tööd veel tegemata.
Suurtootjad saavad sõnnikuhoidlate kordategemiseks lisaaega
Keskkonnaministeerium tuli sel nädalal, arvestades Eesti põllumeeste keskliidu ettepanekutega, välja eelnõuga, millega pikendatakse olemasolevate sõnnikuhoidlate korrastamise tähtaega 2013. aasta 1. jaanuarini.

Tegemist on vabariigi valitsuse määruse (28. augusti 2001. a määrus nr 288) “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded” muutmise eelnõuga.

Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et praeguse raske majandusolukorra tõttu ei ole põllumajandusettevõtjad suutelised nõudeid täitma määruses seatud tähtajaks. Määruse muudatus kergendab põllumajandustootjate olukorda, võimaldades neil edasi lükata investeeringuid olemasolevate sõnnikuhoidlate kordategemiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)