Eelolev nädal möödanikus

Täna kaheksakümmend aastat tagasi, 1929. aasta 12. detsembril, sündis suur inglise dramaturg John James Osborne. Maailmakuulsuse saavutas ta 1956. aastal tänu näidendile “Vaata raevus tagasi” (Look Back in Anger), mille peategelane on töölisperekonnast pärit noormees, kes on sõjajärgses inglise ühiskonnas sügavalt pettunud. Peagi ilmusid Osborne’ile kohe ka järgijad, isegi matkijad ja kirjanduskriitikud hakkasid rääkima uue põlvkonna “vihastest noortest meestest” (angry young men).

1957. aastal, kui Moskvas toimus nn demokraatliku noorsoo ülemaailmne festival, kutsuti sellele üritusele ka Osborne. Sündmuste säärane käik oli igati mõistetav – oli ju Osborne kritiseerinud Briti imperialismi ja kapitalistlikku ühiskonda. 28-aastane kirjanik võttiski kutse vastu ja sõitis Nõukogude Liidu pealinna. Kuid kolm päeva enne noorsoofestivali algust lahkus ta Moskvast ootamatult.

Tõenäoliselt sai Osborne kähku aru sellest, mis eesmärgil ta tegelikult kutsutud oli: noormees taipas, et nõukogude propagandamasin püüab teda oma huvides ära kasutada. Pärast säärast käitumist algas nõukogude ajakirjanduses noore kirjaniku vastu suur laimu- ja needmiskampaania.

Sellest hoolimata kirjutas Osborne ka edaspidi suurepäraseid teoseid. Eriti tuntuks said tema näidend saksa usureformaatori Martin Lutheri (1483–1546) elust ja tegevusest ning Henry Fieldingi (1707–1754) romaani “Leidlaps Tom Jonesi lugu” (The History of Tom Jones, a Foundling) alusel valminud filmistsenaarium. Kui John Osborne 1994. aasta jõululaupäeval (24. detsembril) ootamatult suri, kutsuti teda endiselt “vihaseks nooreks meheks”.

Kakssada kümme aastat tagasi, 1799. aasta 14. detsembril, suri Virginias oma Mount Vernoni mõisas Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington (sünd 1732). Tuntud väejuht, kes osales Ameerika iseseisvussõjas ja ajas oma kodumaalt välja Briti kolonisaatorid, valiti presidendiks 1789. aastal. Neli aastat hiljem, 1792. aastal valiti ta ametisse veel teiseks tähtajaks.

George Washingtoni nimi on hästi jäädvustatud: tema auks on nimetatud Ameerika Ühendriikide pealinn ja üks osariik USA loodeosas, tema nime kannab mitukümmend linna. 1885. aastal püstitati USA pealinna tema auks ka võimas graniidist obelisk, mille kõrgus on 169 meetrit. Omal ajal oli see maailma kõige kõrgem ehitis.

Eeloleval nädalal möödub kakskümmend aastat päevast, 1989. aasta 14. detsembrist, mil 68. eluaastal suri silmapaistev vene füüsik ja inimõiguste eest võitleja, Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Sahharov. Võib oletada, et suure teadlase suhteliselt varajase surma üheks põhjuseks olid need vintsutused ja eluraskused, mida Nõukogude võim tema eluteele ette veeretas.

Selle eest, et Andrei Sahharov söandas protestida Nõukogude vägede Afganistani viimise vastu, saadeti ta 1980. aastal Gorkisse (nüüd Nižni Novgorod) asumisele. Lisaks päästeti tema vastu valla laimukampaania. Sellest hoolimata jätkas Sahharov nii teaduslikku kui ka ühiskondlikku tegevust; vahetult enne surma valiti ta veel rahvasaadikuks. Säärasele koormusele ei pidanud süda vastu…

Sada viiskümmend aastat tagasi, 1859. aasta 15. detsembril, sündis Białystoki linnas (täna asub see Ida-Poolas, tookord aga Tsaari-Venemaal) Ludwik Lejzer Zamenhof (suri 1917). Hariduselt oli see mees oftalmoloog. Kuid ajalukku on ta jäänud sellega, et töötas välja ühe enamlevinud tehiskeele – esperanto. 1887. aastal avaldas ta pseudonüümi doktor Esperanto all selle keele õpiku pealkirjaga “Lingva internacia” (“Rahvusvaheline keel”). Hiljem hakati uut keelt selle looja pseudonüümi järgi esperantoks nimetama.

Juba 1893. aastal loodi esimene esperantistide ühing, millel on tänaseni harukontoreid paljudes maades. Uue keele looja kavatsused oli kõige õilsamad – tema sooviks oli keelebarjääride ületamine, et kõik maailma inimesed üksteisest aru saaksid. Ise püüdis ta demonstreerida uue keele suurepäraseid võimalusi, tõlkides esperanto keelde uue testamendi, Shakespeare’i “Hamleti”, Anderseni muinasjutte ning Goethe, Molière’i, Gogoli jpt loomingut.

Kuigi täna on paljudes maades inimesi, kes esperanto keelt oskavad, pole doktor Zamenhofi unistus siiski täitunud – ülemaailmseks keeleks pole tema loometöö kujunenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)