Kristi Väli läheb Keeniasse vabatahtlikuks (15)

Kristi Väli läheb Keeniasse vabatahtlikuks

PEA EES, AAFRIKASSE: Kristi Väli on läbi ja lõhki spordiinimene. Ta on võitnud medali ka Saarte mängudel. Eesootav vabatahtliku töö on samuti seotud spordiga.
Foto: Raul Vinni

Värskelt rekreatsioonikorraldajana ülikooli lõpetanud saarlanna Kristi Väli (22) otsustas karjääritegemise edasi lükata ja maailmas ringi vaadata. Võimaluse selleks leidis ta aina rohkem populaarsust koguvas vabatahtliku töös, kasutades projekti Euroopa Noored võimalusi. Uue aasta alguses pakibki Kristi kotid ja sõidab pooleks aastaks Keeniasse.

Kuidas sinust vabatahtlik sai?
Pärast ülikooli lõppu suvel 2009 ei teadnud ma, mida ma edasi õppida tahan ja erialast tööd ka väga ei olnud. Siis mõtlesin, et oleks arukas maailmas veidi ringi vaadata. Kuna olin vabatahtlike tööst ja teenistusest ka varem kuulnud, tekkis soov see ise ära proovida. Kõige esimesena tuli otsida siit Eestist mind välismaale saatev organisatsioon, mille ma ka kiiresti leidsin.

Seejärel hakkasin koos sõbrannaga, kes samuti soovis vabatahtlikuks minna, otsima üle Euroopa vastuvõtvat organisatsiooni.
Saatsime laiali mitusada kirja sooviga tulla vabatahtlikuks, neile vastasid vaid vähesed. Üks vastajatest oli Portugal, kes oli rõõmsalt valmis vabatahtlikke Eestist vastu võtma. Nii sai täidetud vajalikud paberid ja ootama jäädud, et nemad koostöös Eesti saatva organisatsiooniga kirjutaksid valmis vastava projekti.

Ooteaeg oli väga pikk, sest kui projekt oli kirjutatud, läks see ülevaatamisele Portugali riiklikusse agentuuri, kus otsustati rahastamise küsimus. Aega võttis kogu see protseduur oma 4 kuud, mis tundus jube pikk. Siiski tuli sealtpoolt lõpuks eitav vastus ning see projekt rahastust ei saanud.

Kurbus oli suur ja mõtlesin, et panen oma säästud kokku ja lähen lihtsalt ilmapeale rändama, ent ootamatult tulid juba rahastatud projektid Keeniasse, Brasiiliasse ja muudesse riikidesse. Nii sai sinna kandideeritud, ent samal ajal olin valmis ka omal käel reisimiseks. Õnneks ei ole selleks nüüd vajadust, sest mind valiti Keenia projekti.

Mis sind ajab vabatahtlikuks? Sinuvanused noored daamid peaksid mõtlema ju pereloomisele või eduka karjääri tegemisele.
Soov vabatahtlikuks minna tekkis sellest, et tahtsin maailma näha, midagi uut proovida, teha midagi kasulikku, ja seda kõike võimalikult väikese kuluga. Minu nägemuse järgi on praegu ainuõige aeg minna ja panna ennast proovile, arendada ja miks mitte ka õppida iseennast paremini tundma.

Peamised argumendid selle tõestuseks on, et antud hetkel on mul aega, kool on edukalt lõpetatud, erialast tööd väga ei leidu, laenusid pole kaelas, oma peret pole veel jõudnud luua ja vanemad toetavad täielikult. Mida aeg edasi, seda raskem oleks mul sellist ettevõtmist ellu viia, ja kui päris ausalt ütlen, tahaksin ma ka vaheldust praegusele elule ja kliimale. Nagu minu vanemad, kes mind selles ettevõtmises 100 protsenti toetavad ikka ütlevad, töötada jõuan ma terve elu.

Miks valisid Keenia?
Peale Keenia oli veel võimalus minna Brasiiliasse, Hondurasesse, Nigeeriasse ja Kolumbiasse. Tegelikult kandideerisin ma algul koos sõbrannaga Brasiilia projekti, mille sisuks oli noortega tegelemine ja nende aktiivsem kaasamine igapäevaellu. Samal ajal mõtlesin aga, et see Keenia projekt, mis valikus veel oli, sobiks mulle ideaalselt. Siiski otsustasime sõbrannaga üheskoos, et Keenia oleks vahest liiga karm, Brasiilia on seevastu küllaltki põnev.

Keeniasse kandideerisin alles hiljem üksi, kui sain teada, et sinna pole sobivaid kandidaate leitud, ja haarasin kohe härjal sarvist. Viimasel kandideerimise õhtul saatsin oma CV ja motivatsioonikirja teele. Järgmisel päeval selgus, et Brasiilia projekti meid sõbrannaga ikkagi ei valitud ja teatud määral kadus ka lootus Keeniasse saada. Õnneks on usk edasiviiv jõud ja üllataval kombel leidsid minu saatev organisatsioon Eestis ja vastuvõttev organisatsioon Keenias, et sobin sinna projekti hästi.

Mida sa seal tegema hakkad?
Täpselt veel ei tea, mida seal reaalselt tegema peab hakkama. Lähen sinna mõttega, et mu tööülesanneteks on spordivõistluste korraldamine ja koordineerimine. Lisaks sellele veel spordivõistkondade kokkupanek (kõigi eelduste kohaselt on tegu jalgpalliga) ja võistlusreeglite tutvustamine, mänguväljakute broneerimine ja turvalisuse eest vastutamine – kõik see peaks kuuluma minu kui vabatahtliku tööülesannete hulka. Selle projekti üks suuremaid ideid oleks inimestele sport nii-öelda lähemale tuua ja rohkem inimesi sportima panna.

Kes sinu sealolekut rahastab? Kas saad ka mingit tasu?
Seda projekti rahastab programm Euroopa Noored (Youth in Action), mis siis tasub minu ettevalmistuskulud, koolituse, elamise, toitlustamise eest ning maksab kinni ka reisi sihtkohta ja tagasi.
Konkreetselt töö eest ma tasu ei saa, sest lähen sinna tööle kui vabatahtlik, aga projektis on mulle ette nähtud igakuine taskuraha, mille eest peaksin endale soetama esmatarbekaupu ja muud vajalikku. Need summad on igas riigis erinevad ja kindlalt paika pandud. Keenia puhul on see summa 60 eurot kuus.

Keenia on suur ja lai. Kus sa seal pesitsema hakkad?
Keenia on mõnusalt suur ja nagu ma olen lugenud, siis Keenia peidab või kajastab endas kogu Aafrika üldist olemust, elu ja iseärasusi. Minu elukohaks saab kõikide eelduste kohaselt Eldoreti linn, mis asub Lääne-Keenias ja on seal suuruselt viies linn ning üks kiiremini kasvavaid. Piirkond on väga mägine ja linn asub kõigest ca 100 km kaugusel ekvaatorist.

Vabatahtlikke läheb sinna projekti kokku erinevatest riikidest 10 (Eestist 3) inimest ja nad elavad seal kõik ühes majas, kus on ruumi 13 inimesele. Maja ise on turvafirma poolt turvatud ja ümbritsetud elektritaraga. Ma siiralt loodan, et projektis kirjeldatud maja on ikka nelja seina ja katusega elumaja, mitte savionn, mis pidi seal üsna tavapärane nähtus olema. Aga nagu öeldakse, inimene harjub kõigega, kui vaja, harjun ka sellega.


Vabatahtliku töö on populaarne

2008. aastal rahastati programmi Euroopa Noored raames kokku 63 Eesti noore vabatahtlikku teenistust Euroopas. Euroopa Komisjoni rahastatud teenistuste kohta OS-il kahjuks andmeid ei ole. 2009. aastal on seni rahastatud Euroopa-siseselt 60 Eesti noore teenistust, millele lisandub Euroopa Komisjoni rahastatud 39 noore tegutsemine vabatahtlikuna väljaspool Euroopat. 2009. aasta vabatahtlike arv ei ole lõplik, vaid tõenäoliselt suureneb veel, kuna viimase taotlusvooru osas pole enamik teistes Euroopa riikides asuvaid büroosid oma otsuseid langetanud.

Eesti noorte huvi Euroopa vabatahtliku teenistuse vastu on tõusuteel. Selle huvi üheks põhjuseks võib olla ka ebastabiilne olukord siinsel tööturul. Vabatahtlikuna tegutsemine annab noorele võimaluse omandada töökogemusi, õppida võõrkeeli ja ennast välisriigis proovile panna.
Kõik naasnud vabatahtlikud on enesekindlamad ja teavad paremini, mida nad elult ootavad. Seega julgustame omalt poolt ka töötuid noori vabatahtlikku teenistusse suunduma, sest omandatud kogemus muudab nad konkurentsivõimelisemaks ka Eesti tööturul.

Oluliselt on ka suurenenud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroole esitatud taotluste arv vabatahtlike teenistuste rahastamiseks, kui võrrelda 2008. ja 2009. aasta andmeid.
2008. aastal esitati büroole 40 projektitaotlust, mis sisaldasid 84 teenistust, 2009. aastal aga 62 projektitaotlust, mis sisaldasid juba 144 teenistust. Seega soovib üha enam teistest Euroopa riikidest pärit noori oma vabatahtlikku teenistust just Eestis sooritada.

Euroopa vabatahtlik teenistus on programmi Euroopa Noored raames pakutav võimalus 18–30-aastastele noortele tegutseda vabatahtlikuna välismaal 2–12 kuud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 232 korda, sh täna 1)