Pressiülevaade: Kas maksujõuetuse äärel – Dubai, Kreeka ja Baltimaad?

Pressiülevaade: Kas maksujõuetuse äärel – Dubai, Kreeka ja Baltimaad?

 

Lõppeval nädalal kirjutasid ajalehed palju majandusest. Põhjust selleks jagus – finantskriisi hiljutine teravnemine Dubais ja Kreekas. Lehed märgivad, et need kaks riiki on maailma taas uinakust äratanud. Reitinguagentuurid pööravad aga tähelepanu uutele võimalikele probleemsetele piirkondadele, üks neist on meie lõunanaaber Läti.

Järgmiseks Dubaiks võib saada Kreeka, kirjutab Ameerika nädalakirja Time vaatleja Adam Smith. Viimase kahe päeva jooksul on Kreeka fondibörs kukkunud 9% ja agentuur Fitch alandas riigi reitingu eurotsooni kõige madalamale tasemele – BBB+. 2010. aastal suureneb Kreeka riigivõlg tõenäoliselt 125 protsendini SKP-st.

Kõige põhjuseks on juba aastaid kestnud tarbimisbuum, mis toetus odavatele laenudele, ja pehme fiskaalpoliitika. Ummikseisust väljapääsu näeb Time selles, et kiiremas korras tuleks alandada eelarve defitsiiti praeguselt 12,7 protsendilt vähemalt 9,1 protsendini 2010. aastal. Tõsi, Kreeka võimud on aktiviseerinud jahti neile, kes hoiduvad kõrvale maksude maksmisest, kuid suuremat kokkuhoiupoliitikat pole seni veel välja töötatud.

Majanduskasvu tagamiseks on vaja suurendada eksporti, selgitab ajakiri. Ent probleem on selles, et kõrge hinna tõttu pole Kreeka kaubad eurotsoonis konkurentsivõimelised. Samas aga näitab töötasu Kreekas kasvutendentsi, mis vähendab majanduse konkurentsivõimet veelgi.

Prantsuse mõjukas õhtuleht Le Monde teatab, et Kreeka on esimene eurotsoonis asuv maa, mida ohustab maksujõuetus. Leht meenutab, et veel enne euro kehtestamist olevat Saksa keskpank hoiatanud: Lõuna-Euroopa riike ei tohiks eurotsooni kaasata. Kuid tookord seljatas majandusliku mõistlikkuse poliitiline mõistus ja raamatupidamisriugaste (génie de l’artifice comptable) poolest tuntud Kreeka lülitati eurotsooni. Täna peame aga möönma, et Saksa majandusekspertidel oli õigus.

Leht jätkab: “Teoreetiliselt on nii, et Maastrichti leping keelab abistada eurotsooni riike, mida ohustab pankrot. Kuid praktikas on raske ette kujutada, et Põhja-Euroopa maad ja Euroopa keskpank jätavad maksujõuetu riigi saatuse hooleks, riskides sellega tekitada usalduskriisi euro suhtes.” Le Monde teeb kokkuvõtte, et Euroopa ühisvaluutal seisab ees esimene tõeline “crash-test”.

Saksa päevaleht Die Welt pelgab, et kui Euroopa Liit annab Kreekale mitu miljardit abi, siis tehakse seda eelkõige Saksamaa kui euroliidu kõige rikkama riigi arvelt. Kreeka on elanud üle jõu ja palju laenanud, nüüd on tema maksujõulisus aga suure küsimärgi all.
Leht teab väita, et Brüssel on kõigist neist probleemidest teadlik olnud, kuid samas eelistati neid eirata, ja seda tehti juba siis, kui euro kasutusele võeti. Vaatamata sellele, et Kreeka ei suuda täita Maastrichti kriteeriumeid, pole tema suhtes tänaseni kehtestatud tõsiseid sanktsioone.

Samas on Die Welt seisukohal, et praegu ei tohiks Kreekat saatuse hoolde jätta. Kui seda teha, võib peagi täpselt sama saatus tabada ka Hispaaniat ja Iirimaad. Saksa keskpanga president Axel Weber (fotol) on seisukohal, et eurooplastel on piisavalt vahendeid situatsiooni kontrolli all hoidmiseks. Siiski on kogu loo juures üks “aga” – kreeklased peavad õppima majandama ja elama säästlikumalt, ent kuidas seda teha, seda ei oska keegi öelda.

Itaalia ajalehe La Repubblica majandusvaatleja Marco Panara on oma kommentaari pealkirjastanud järgmiselt: “Emiraatidest Baltimaadeni – nagu hirmu kaart” (Dagli Emirati ai Paesi baltici ecco mappa della paura). Dubai ja Kreeka äratasid maailma uinakust, kirjutab leht. Kuid Dubai ja Ateena pole võimalike nakatanute nimistus ainsad. Reitinguagentuurid on oma tähelepanu pööranud uutele probleemsetele tsoonidele.

Kõige delikaatsem probleem on avaliku sektori võlg. Kõigile on teada, et valitsused kogu maailmas on suurtes võlgades, mis võib saada takistuseks majanduskasvule. Kui aga puudub võimalus majanduskasvuks, ei tasu loota ka probleemi lahenemisele, osutab autor, ja ainuüksi karmist eelarvepoliitikast siin ei piisa.

Raskus seisneb sellest, et paljude riikide jaoks võivad vanad kasvumudelid osutuda ebatõhusaiks. Näiteks Ida-Euroopa areng tugines eelkõige väliskapitali sissevoolule ja odavatele krediitidele. Nüüd on aga kadunud need mõlemad tegurid. Siinkohal toob autor näiteks Rumeenia ja Bulgaaria.
Edasi meenutab Panara Ukraina äärmiselt “tundlikku” olukorda. See riik elab kriisi üle vahetult enne valimisi. Tõsised probleemid on ka Kasahstani pangandussektoris. Lisaks meenutab Panara, et viimasel ajal on kõik kolm Balti riiki saanud reitinguagentuurilt Moody’s negatiivse hinnangu, kusjuures kõige halvemaks on hinnatud olukord Lätis.

Autor teeb kokkuvõtte: Lehmani krahhist on möödunud 15 kuud, selle aja jooksul oleme tänu valitsuste ja keskpankade sekkumisele ostnud küll lisaaega, kuid lahendamata on veel palju küsimusi. Aega oleme ostnud võlgu (ilmselt peab autor silmas riigivõla järsku kasvu kogu maailmas – toim), see võlg tuleb aga varem või hiljem kustutada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)